Jõgeva 44-liikmeline kogudus saab riigilt kiriku ehituseks miljon eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tuleva aasta riigieelarve lubab miljon eurot ka Jõgevale luteri kiriku ehitamiseks. Varasematest eelarvetest on 44-liikmeline kogudus saanud umbes pool miljonit.

1997. aastal õnnistati sisse Jõgeva esimene luterlik kogudusehoone. Endisesse lasteaeda rajatud saali mahtus 130 istekohta ja sellest piisas õige napilt. Toona oli kogudusel 126 liiget. Kohalik diakon avaldas lootust, et uus maja toob kogudusele liikmeid juurde.

Paraku läks teisiti ja praeguseks on Jõgeva koguduse hingekirjas 44 inimest, neist igapühapäevaseid kirikuskäijaid pisut vähem. Jõgeva vallavolikogu esimees riigikogu liige Aivar Kokk selgitas, et ruumi siiski üleliia pole.

"Maja ei ole tänaseks üldse suur," sõnas Kokk. "Et kui pühapäeval sinna lähete, siis saal on servini rahvast täis."

Unistus nii-öelda päris, torniga kirikust ulatub 1934. aastasse, mil talumees Johan Riives selle tarbeks maalapi annetas. Kui kogudus maa pärast taasiseseisvumist tagasi sai, oli sellele kerkinud veetorn. 2016. aastal valminud eskiisil kujutati veetorni juba kirikutornina.

Esimese suurema rahasumma sai väike kogudus aasta hiljem. Projekteerimiseks mõeldud nii-nimetatud riigieelarve katuseraha – 40 000 eurot andis Aivar Kokk pidulikult üle koos uue kiriku pildiga. Koka erakonnakaaslane, koguduse juht Mare Rosin tänas kõiki laulusalmiga "Mu südamesse tõuseb tänu, mis paisub aina suuremaks, on raske leida sõnu, mis seda väljendaks."

Järgmine, 400 000-eurone toetussumma tuli 2019. aasta riigieelarvest ja lubas juba tellingud püsti panna. Läinud nädalal tõstis kraana torni tippu valge risti ning Jõgeva koguduse õpetaja Georg Glaase loodab, et jõulude paiku võib uue ilme saanud torni pidulikult avada.

"Tõenäoliselt piiskop, praost peaksid vaimuliku talituse ja oli mõte siis ka rahvale üks selline väliüritus korraldada," arutles Glaase.

Georg Glaase lisas, et sobilikku kirikukella tornile alles otsitakse. Kaua aega torn ilma kirikuta seista ei saa, sest järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi annab riik kiriku rajamiseks miljon eurot.

Aivar Kokk rõhutas, et uut hoonet ei ehitata ainult kiriku tarbeks.

"Kuna see on kiriku maa, siis on see sõna "kirik" ka seal ehitusprojektil. Aga tegelikult rajatakse kogukonnakeskust," selgitas Kokk. "Eakad on küsinud aastaid kooskäimiskohta, noortekeskus on väga viletsates ruumides."

Aivar Kokk ütles, et linnavolikogu ja linnavalitsuse nägemuses oleks kõik need funktsioonid tulevikus kirikuga ühes majas. "Sellega hoitakse ühelt poolt kokku kommunaalkulusid, aga ka juhendajate palkasid, et ei ole vaja enam nii palju juhendajaid," lisas Kokk.

Seega pühapäeviti hakkavad kirikus toimuma jumalateenistused, muul ajal on maja avatud kõigile teistele tegevustele. Aivar Kokk lisas, et päris diskoõhtuid seal siiski korraldama ei hakata.

"Selle jaoks on meil olemas Jõgeval kultuurimaja, kus sellise suurema rahvamassiga üritusi korraldada."

Georg Glaase loodab, et inimesi meelitab ka kiriku juures laiuv kena park.

"Et just ka väliürituste mõttes on see lahendus täiesti olemas. Siis on võimalik nautida seal ka ilusat looduslikku miljööd. Ja siis plaanide kohaselt seal ühel õuealal oleks ka urnimatuste jaoks selline sein, kuhu neid paigutada," sõnas Glaase. Urnimatuste jaoks Jõgeva linnas head kohta praegu ei ole.

Glaase lisas, et suuremad plaanid peavad küll pisut ootama, esmalt tuleb valmis saada kirik. Aga kui kõik sujub kenasti, kuulutatakse riigihange peagi välja ja uue kiriku saab sisse õnnistada juba tuleva aasta jõulude ajal.

Kuidas käisid läbirääkimised, mis kiriku jaoks miljoni tõid, Georg Glaase ei tea. Seda ei oska öelda ka linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Aivar Kokk. Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas, et raha eraldamine oli valitsuse ühine otsus.

"Aga sellele on loomulikult eelnenud erinevad eelarvearutelud. Sest objekte esitavad ju erinevad riigiasutused ja kogukonnad ja nende vahel tuleb langetada valikud," selgitas Solman.

Solman meenutas, et läinud aastal otsustas valitsus toetada Narva Aleksandri kiriku renoveerimist. Aga päris uue kiriku jaoks raha andmine on ka Solmani sõnul erakordne. Temagi rõhutas, et lisaks usutalituste kohale võiks uus hoone olla oluline kogukonnakeskus.

"Jõgeva on tegelikult olnud ka tähis ja maamärk," rääkis Solman ning tuletas meelde, et just Jõgeval kuulutatakse igal aastal välja jõulurahu. "Kohal käivad alati ka riigikogu esimees ja aseesimees. Advendiajal on see alati olnud tähelepanu keskpunkti koht."

Riina Solman ütles, et pikka nimekirja uutest veel ehitamata kirikutest siseministeeriumis ootamas ei ole. Küll aga on Eestis palju vanemaid, kuid rääma jäänud kirikuid.

"Selleks ju omal ajal ka pühakodade taastamise programm sai ellu kutsutud," sõnas Solman. "Pigem olen mina usuasjade eest vastutava ministrina mõelnud selle programmi taastamist, kus kõik saaksid kandideerida. Neid abipalveid esitatakse jooksvalt kultuuriministeeriumile, aga ka siseministeeriumile."

Eraldi pühakodade taastamiseks mõeldud programm lõppes 2018. aastaga. Kirikute taastamist toetab muinsuskaitseamet edasi, aga praegustes programmides konkureerivad pühakojad teiste väärtuslike objektidega.

"Kultuuriministeerium vaatab just muinsuskaitselisest aspektist seda asja ja siseministeerium on siis tõesti võtnud ka ehitamise kohati oma õlgadele. Siin tuleks tegelikult korralikult maha istuda ja pigem mõelda selle varasema programmi taastamisele," ütles Solman.

EELK Jõgeva koguduse ehitatava kiriku eskiis Autor/allikas: Jõgeva kogudus/Varik Projekt

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: