Protestijad süütasid Biškekis Kõrgõzstani parlamendihoone ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Protest Biskeki kesklinnas.
Protest Biskeki kesklinnas. Autor/allikas: SCANPIX / TASS

Kõrgõzstani pealinnas Biškekis pandi ööl vastu teisipäeva põlema parlamendihoone, kus asuvad ka presidendi ametiruumid, teatas Interfaxi korrespondent sündmuskohalt.

Leeke on näha hoone lääneküljel neljandal, viiendal, kuuendal ja seitsmendal korrusel.

Pealtnägijate sõnul tungisid pühapäevaste üldvalimiste tulemuste vastu protestijad esmaspäeval parlamendihoonesse, korraldades seal pogrommi. Nad panid põlema ühe kabineti, kust tuli edasi levis.

Kõrgõzstani üldvalimistel kaotanud parteid kavatsevad moodustada rahvavalitsuse ja valida uue peaministri, ütles esmaspäeval opositsioonipartei Ata-Meken liider Janar Akajev miitingul.

"Tegutseva valitsuse asemel moodustatakse uus, rahvavalitsus, samuti nimetatakse uus peaminister," ütles Akajev ööl vastu teisipäeva.

"Valitsuse ja peaministri ülesanne seisneb uute valimiste korraldamises, mis on puhtad ja läbipaistvad," lisas ta.

Ata-Mekeni ridades parlamenti kandideerinud Tilek Toktogazijev ütles, et "kolme võimumeelset parteid ei tohi lubada võimu juurde, nende parteide liikmed ei tohiks tulevikus olla ka ühelgi ametikohal". Ta viitas parteidele Birimdik, Mekenim Kõrgõzstan ja Kõrgõzstan.

Opositsioonierakonnad kavatsevad määrata Biškeki komandandi.

Sotsiaalmeedias algas juba rahvaüksuste moodustamine korra tagamiseks Kõrgõzstani pealinnas, kuna miilitsaid tänavatel ei ole. Samas ei ole ka tõsiseid korrarikkumisi ega marodööre.

Meeleavaldajad vabastasid Kõrgõzstani ekspeaministri ja ekspresidendi

Meeleavaldajad vabastasid Kõrgõzstani ekspeaminister Sapar Isakovi, kes oli saadetud 18 aastaks vangi korruptsiooni eest, teatas ööl vastu teisipäeva kohalik meedia.

Uurimisisolaatorist vabastati ka endine parlamendisaadik Ravšan Jeenbekov, kes oli vahi all süüdistatuna seotuses rahutustega Biškeki eeslinnas Koi-Tašis 2019. aasta augustis.

Ka korruptsioonis süüdimõistetud Kõrgõzstani ekspresident Almazbek Atambajev vabanes ööl vastu teisipäeva riikliku julgeolekukomitee uurimisisolaatorist, kus ta oli viibinud üle aasta, teatas Interfaxi korrespondent sündmuskohalt.

Korrespondendi sõnul viisid Atambajevi julgeolekukomitee territooriumile tunginud meeleavaldajate juurde eriteenistuse töötajad ise.

Umbes tund aega varem suundus osa parlamendivalimistel kaotanud parteide poolehoidjatest pärast Biškekis parlamendihoone hõivamist riikliku julgeolekukomitee hoone juurde, murdsid lahti väravad ja sisenesid selle territooriumile, kohtamata praktiliselt mingit vastupanu. Nad nõudsid endise riigipea vabastamist.

Atambajev mõisteti juunis süüdi kriminaalse autoriteedi Aziz Batukajevi ebaseaduslikus vabastamises 2013. aastal. Lisaks sellele kahtlustatakse endist riigipead massirahutuste organiseerimises 2019. aasta 7.-8. augustil Biškeki eeslinnas Koi-Tašis.

Atambajev oli Kõrgõzstani president 2011. aasta detsembrist 2017. aasta novembrini.

Meeleavaldused puhkesid pärast pühapäeval peetud üldvalimisi, mis andsid võidu võimumeelsetele parteidele, kuid jätsid opositsioonierakonnad parlamendist välja.

Meeleavalduse laialiajamisel sai viga vähemalt 120 inimest

Kõrgõzstani märupolitsei kasutas esmaspäeval pealinnas Biškekis opositsiooniliste meeleavaldajate laialiajamiseks veekahurit, šokigranaate ja pisargaasi, viga sai vähemalt 120 inimest.

Tervishoiuministeeriumi teatel oli umbes pool kannatada saanutest korrakaitsjad, neist mitu on raskes seisundis. Teadaolevalt keegi surma ei saanud.

Meeleavaldused ja rüüstamised saatsid ka 2005. ja 2010. aasta ülestõusu, millega tõugati võimult autoritaarsed presidendid.

Viimane aastakümme on riigis olnud võrdlemisi rahulik, kuid rahulolematust on suurendanud korruptsioon ja koroonakriisist tingitud majandusraskused.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: