KGB ei täpsustanud, kuidas 16 aastat Venemaal paguluses elanud Akajev kodumaale toodi.

"Kumtori kullakaevandusega seotud korruptsiooni pärast rahvusvaheliselt tagaotsitav Kõrgõzstani ekspresident Askar Akajev toimetati Biškekki ja anti viivitamatult üle ametkondadevahelisele uurimisrühmale," öeldi julgeolekukomiteest.

KGB andmeil kuulutati endine president Akajev tagaotsitavaks Kumtori projekti elluviimise käigus ilmnenud korruptsiooni tõttu.

"Akajev võeti koos teiste endiste kõrgete ametikandjatega kriminaalvastutusele korruptsiooni tõttu Kumtori projekti lepingu sõlmimisel 1992. aastal, selle muutmisel 1994. aastal ja niisamuti Cameco Corporationiga üldlepingu restruktureerimisel 2003. aastal," öeldi pressiteenistusest.

"Akajev on praegu KGB hoones, kus temaga käivad Kumtori asjaga seotud  juurdlustoimingud," märkis julgeolekuteenistus.

Prokuratuuri andmeil lõid mõned kõrged ametikandjad ja aktsiaseltsi Kõrgõzaltõn juhtkond õigusvastase ja püsiva suhte Kanada ettevõtetega Cameco ja Centerra Gold Inc., samuti Kumtor Operating Company ja Kumtor Gold Companyga, et saada seadusvastast ainelisi ja muid hüvesid, sõlmides teadvalt Kõrgõztanile ebasoodsaid lepinguid Kumtori kullaleiukohas kaevandamisel. 

Kõrgõzstani esimene president arvutiteadlane akadeemik Akajev põgenes riigist pärast 2005. aasta nn tulbirevolutsiooni.

Akajev väljendas veel 2010. aastal veendumust, et Vene võimud teda Biškekile välja ei anna.

"Olen veendunud, et Venemaa juhtkond suhtub sellesse dokumenti kui ebaseaduslikku, põhiseadusevastasesse, ja ma arvan, et reaktsioon vastab sellele järeldusele," ütles Akajev tollal kommenteerides Kõrgõzstani presidendi Roza Otunbajeva seadlust puutumatuse äravõtmisest esimeselt riigipealt, kes tulbirevolutsiooni järel riigist põgenes ning sellest ajast alates Venemaal elas.