EL-i pikaajalise eelarve ja taasterahastu läbirääkimised on venima jäänud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Parlamendi tühi istungitesaal.
Euroopa Parlamendi tühi istungitesaal. Autor/allikas: ERR

Eelmisel nädalal pingestusid eelarveläbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Euroopa liidu nõukogu vahel. Kui pikaajalist eelarvet ja taasterahastut lähiajal heaks ei kiideta, võib see aeglustada Euroopa majanduse kriisist taastumise tempot.

Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taasterahastu kinnitamine on venima jäänud, sest Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu ei suuda omavahel kokku leppida. Esmaspäeva õhtul andsid Euroopa parlamendi eelarvega tegeleva komisjoni liikmed ülevaate läbirääkimistest, mis liiva on jooksnud.

Tüliõunaks on kujunenud Euroopa Liidu pikaajaline eelarve. See on seitsmeks aastaks ette planeeritav kava, mille alusel makstakse välja erinevaid niiöelda eurorahasid. Suvisel Euroopa Ülemkogul kinnitasid valitsusjuhid selle mahuks pea 1,1 miljardit eurot.

Ent lisaks ülemkogule peab selle heaks kiitma ka Euroopa Parlament, kes praeguse versioongia teps mitte rahul pole ning soovib sinna muudatusi teha.

Samal ajal on kokkulepe olemas 750 miljardi euroses taasterahastus. See on Euroopa Liidu koroonapandeemiast tingitud majanduskriisi ületamiseks loodud erakorraline fond, mille raha saab kasutada näiteks digi- või rohepöördega seotud projektide toetamiseks. Eesti puhul pakub see näiteks võimaluse taotleda miljardeid eurosid põlevkiviga võrreldes puhtamale energiatootmisele üleminekuks.

Tüliõunaks on aga kujunemas vaidlus selle üle, kas pikaajaline eelarve ja taasterahastu tuleb koos heaks kiita.

Parlamendi hinnangul võib nõukogu taasterahastu kinnitamisega edasi liikuda, kuid nõukogu soovib kinnitada mõlemad koos. Olukorra teeb kriitiliseks see, et kui taasterahastu vastuvõtmine jääb venima, siis hakkab iga lisanduv päev kahandama Euroopa Liidu võimet majanduskriisist taastuda, sest raha lihtsalt ei tule peale.

Nii nõukogu kui parlament teavad seda hästi ning seepärast on nende vahel läinud teataval positsioonisõjaks.

Eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni poolt tutvustatud õigusriigi raport lisas sellele vaid tuld. Nimelt soovib parlament eurorahade kasutamise siduda õigusriigi põhimõtete jälgimisega, ent nõukogu liikmed Poola ja Ungari ei taha sellest midagi kuulda. Seetõttu on nad õigusriigi küsimuses kasutamas sama taktikat, mida Küpros kasutas eelmisel nädalal Euroopa ülemkogul Valgevene sanktsioone blokeerides.

Eelarvekõneluste kaasraportööri Valerie Hayeri sõnul on see väljapressimine.

Asi pole enam ühehäälsuses, sest nõukogu ei vaja ühehäälsuse põhimõtet õigusriigi küsimustes. Ungari ja Poola blokeerivad teisi küsimusi, kus on vaja ühehäälset otsest.

Kuigi taasterahastu hakkaks kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist, tuleb see tegelikult kibekiirelt heaks kiita. Nimelt peavad selle ratifitseerima veel ka 27 liikmesriigi parlamendid, mis võib mõnel pool kujuneda veel omaette valuliseks protsessiks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: