"Pealtnägija": kohtus õiguse saanud ema ei pääse siiski lapseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tanel Valdna/ERR

Lahku läinud Eesti-Iraani paar vaidleb kolmeaastaseaastase tütre hooldusõiguse üle ning kuigi ema sai kohtus õiguse võrdselt lapsega suhelda, siis reaalsuses isa seda ei võimalda. Selle nädala "Pealtnägijale" rääkis loo viimase astme vähki põdev ema, kellel puudub kohtuotsusest hoolimata võimalus kohtuda oma lapsega.

Ehkki kohus andis lahutatud eestlannale õiguse, on vastaspoole venitamise ja asjaajamise kohmakuse tõttu hirm, et enne saab elu otsa, kui ta last näeb. Erakordse draama taga on süsteemne probleem.

38-aastase lahutatud Mari ja tema kolmeaastase tütre lugu on erakordne. Hoolimata, et mitu kohtunikku, lastekaitsjat ja muud asjapulka otsustasid, et Mari peab saama oma noorima lapsega suhelda võrdsetel alustel, on laps juba seitse kuud isa käes, kes keeldub koostööst. Maril ei ole aga aega oodata, mil riigi sunniaparaadi hammasrattad pöörlevad, sest ta põeb neljanda astme vähki ja eluiga prognoositakse kuudes.

Mari ja lapse isa said tuttavaks, kui Stockholmis õigusteaduse magistrikraadi kaitsnud Mari asus õppima doktorantuuri Itaalias Pisa linnas. Mari, kel on eelmisest kooselust kooliealine poeg, tutvus samal erialal õppiva iraanlasega.

Paar abiellus ja kolis Eestisse 2016. aastal ning pere asus elama Tallinna lähedal üürikorteris. Mehe käitumine hakkas muutuma aasta peale lapse sündi. 2019. aasta kevadel diagnoositi Maril vähk.

Kui Mari sõnul muutus vaimne vägivald ajas tõsisemaks ning ta tundis lõpuks enda ja laste pärast reaalselt hirmu, siis eksabikaasa meelest muutus hoopis Mari haiguse tõttu ebaadekvaatses ja paranoiliseks ning lõpuks hakanud naine oma vähidiagnoosis süüdistama lapse isa.

2019. aasta suvel avaldas Mari soovi abielu lahutada ja andis kohtusse paberid, et määrataks lapse hooldusõigus. Isa esindav jurist Reimo Mets näeb selles soovi kätte maksta.

Isa esindava advokaadi hinnangul soovis Mari lapse isa riigist välja saata ning et isa kaotaks elamisloa. Jaanuaris Mari tervis halvenes ning nii endisest kooselust sündinud poeg kui noorem tütar jäid Mari haiglas viibimise ajaks Mari vanemate juurde. Seda tõlgendas lapse isa aga kohtumääruse rikkumisena.

Pärast kahte kuud tekkis isal õigus laps nädalavahetuseks enda koju võtta, laps on isa juures olnud siiani. Kuna lapse elu otseselt ohus ei ole, siis ei ole ka põhjust last jõuga vanemast eraldada. 

Ekspertide hinnangul on tegemist Eestis ühe ekstreemsema peretüli juhtumiga.

"Ma arvan, et siin on tegemist abi vajava lapsega. Või julgen isegi välja öelda hädaohus oleva lapsega. Me ei räägi ema õigustest, ärme räägi vanemaõigustest. Räägime lapse õigustest, see on tema põhiseaduslik õigus tunda oma perekonda, oma päritolu," ütles perekonnaõiguse asjatundja, advokaat Helen Hääl.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: