Ehkki kohus andis lahutatud eestlannale õiguse, on vastaspoole venitamise ja asjaajamise kohmakuse tõttu hirm, et enne saab elu otsa, kui ta last näeb. Erakordse draama taga on süsteemne probleem.

38-aastase lahutatud Mari ja tema kolmeaastase tütre lugu on erakordne. Hoolimata, et mitu kohtunikku, lastekaitsjat ja muud asjapulka otsustasid, et Mari peab saama oma noorima lapsega suhelda võrdsetel alustel, on laps juba seitse kuud isa käes, kes keeldub koostööst. Maril ei ole aga aega oodata, mil riigi sunniaparaadi hammasrattad pöörlevad, sest ta põeb neljanda astme vähki ja eluiga prognoositakse kuudes.

Mari ja lapse isa said tuttavaks, kui Stockholmis õigusteaduse magistrikraadi kaitsnud Mari asus õppima doktorantuuri Itaalias Pisa linnas. Mari, kel on eelmisest kooselust kooliealine poeg, tutvus samal erialal õppiva iraanlasega.

Paar abiellus ja kolis Eestisse 2016. aastal ning pere asus elama Tallinna lähedal üürikorteris. Mehe käitumine hakkas muutuma aasta peale lapse sündi. 2019. aasta kevadel diagnoositi Maril vähk.

Kui Mari sõnul muutus vaimne vägivald ajas tõsisemaks ning ta tundis lõpuks enda ja laste pärast reaalselt hirmu, siis eksabikaasa meelest muutus hoopis Mari haiguse tõttu ebaadekvaatses ja paranoiliseks ning lõpuks hakanud naine oma vähidiagnoosis süüdistama lapse isa.

2019. aasta suvel avaldas Mari soovi abielu lahutada ja andis kohtusse paberid, et määrataks lapse hooldusõigus. Isa esindav jurist Reimo Mets näeb selles soovi kätte maksta.

Isa esindava advokaadi hinnangul soovis Mari lapse isa riigist välja saata ning et isa kaotaks elamisloa. Jaanuaris Mari tervis halvenes ning nii endisest kooselust sündinud poeg kui noorem tütar jäid Mari haiglas viibimise ajaks Mari vanemate juurde. Seda tõlgendas lapse isa aga kohtumääruse rikkumisena.

Pärast kahte kuud tekkis isal õigus laps nädalavahetuseks enda koju võtta, laps on isa juures olnud siiani. Kuna lapse elu otseselt ohus ei ole, siis ei ole ka põhjust last jõuga vanemast eraldada. 

Ekspertide hinnangul on tegemist Eestis ühe ekstreemsema peretüli juhtumiga.

"Ma arvan, et siin on tegemist abi vajava lapsega. Või julgen isegi välja öelda hädaohus oleva lapsega. Me ei räägi ema õigustest, ärme räägi vanemaõigustest. Räägime lapse õigustest, see on tema põhiseaduslik õigus tunda oma perekonda, oma päritolu," ütles perekonnaõiguse asjatundja, advokaat Helen Hääl.

Pressinõukogu otsus 21.01.2021
Eesti Rahvusringhääling rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) saates "Pealtnägija" 7. oktoobril 2020 eetris olnud saatelõigu peale ja otsustas, et saade rikkus head ajakirjandustava.

Saatelõik rääkis kahe lapsevanema vahelisest vaidlusest väikelapse hooldusõiguse üle.

Kaebaja hinnangul oli saatelõik üles ehitatud ema haigusele tuginedes ja seeläbi ema suhtes poolehoidu tekitades. Kaebaja leiab, et saatelõik sisaldab valeväiteid, lisaks on osa väiteid jäetud avaldamata. Kaebaja on seisukohal, et saatelõik sisaldab eksitavat ja moonutatud infot ja tekitab talle põhjendamata kannatusi. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle sõna ei antud ning et saates kajastati hooldusküsimusi ja eraelu puudutavaid detaile.

ERR vastas Pressinõukogule, et "Pealtnägija" toimetus valis loo keskmesse kohtumääruse täitmisega seotud probleemid ja seetõttu tehti valik, mida käsitleda. ERRi hinnangul oli lugu tasakaalus: mõlema poole selgitused olid loos olemas. ERR märkis, et ema nõustus kaamera ees esinema, kuid isa poolt oli juriidiline esindaja. ERR selgitas, et last ega isa ei identifitseeritud. ERR lisas, et kuigi ajakirjanduseetika reeglistik näeb ette, et lapse hooldusvaidlusi üldjuhul ei kajastata, on antud lugu erandiks, sest kajastab kohtumääruse täitmise probleemi.

Pressinõukogu otsustas, et "Pealtnägija" rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on saatelõigus loodud kaebajast moonutatud pilt, sest tema kohta esitatud negatiivselt mõjuvad väited (näiteks: pikaajalise mittetöötamise ja koju politsei kutsumise asjaolud) on jäetud kontrollimata. Samuti ei ole kaebaja ega tema esindaja saanud nende süüdistuste osas võimalust kommentaariks.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner