Nordica esitles septembri lõpus riigikogu majanduskomisjonile lennufirma uut äriplaani, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt paika seatud riigiabireeglite tingimustest. Muu hulgas tähendab see seda, et kui Nordica saab riigilt koroonakriisi üle elamiseks 22 miljonit eurot aktsiakapitali sissemaksena ja kaheksa miljonit eurot laenu, tekib riigil kohustus ühel hetkel ettevõttest väljuda või abi tagasi nõuda.

Euroopa Komisjon kiitis heaks riigiabi andmise, kuid see on ette nähtud vaid koroonaviirusest tulenevate kahjude hüvitamiseks ning keelab näiteks agressiivse laienemise ning näeb ette terve rea täiendavaid piiranguid ja kohustusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi asekantsler Ahti Kuningas rääkis majanduskomisjoni kohtumisel Nordica juhtidega, et Euroopas on saanud riigiabi praktiliselt kõik riigiga seotud lennuettevõtted nagu Lufthansa, Airbaltic ja SAS.

Nordica juhatuse esimees Erki Urva ütles, et Euroopa Komisjoni teatel on lennufirma erastamiseks või summa tagasi maksmiseks seitse aastat. Samas märkis ta, et lennufirmad üle Euroopa on saanud koroonakriisis väga suuri laenusummasid, mille tagasimaksmine on lennunduses praktiliselt välistatud. See tähendab, et ühel hetkel peab üleeuroopalisel tasandil teema juurde tagasi tulema ja mingi lahenduse leidma.

Kohustus lähtub sellest, et tavapäraselt on tegemist eraomanduses olevate ettevõtetega ja riigiabi reeglid näevad ette, riigi poolt süstitud kapital makstakse eraomanike poolt tagasi. Kuna Nordica on 100-protsendiliselt riigiettevõte, siis tuleb teha väärtuse hindamine ning müüa firma ühelt asutuselt teisele või erastada, kuid selle teema juurde tuleks Kuninga tagasi tulla paari aasta pärast.

MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda täpsustas, et Eesti on Euroopa Komisjoniga kokku leppinud Nordica riigiabist väljumise strateegia, mis näeb 22 miljoni euro erarahaga rekapitaliseerimist ette ühe võimalusena. "Aga see pole ainus võimalus, Euroopa Komisjon pakub veel lahendusi, aga need selguvad mõne aja jooksul," lisas ta.

Võrdluseks said näiteks Lufthansa sai kuus miljardit eurot, AirBaltic 286 miljonit eurot ja SAS miljard eurot riigiabi.

Urva on varasemalt öelnud ERR-ile, et ettevõte ootab valitsuse abiraha, vastasel korral ähvardab Nordicat pankrot. Valitsus pole lennufirma toetamist jätkuvalt otsustanud.