Teiste hulgas Air Balticut nõustav Schulte-Strathaus ütles ERR-ile antud intervjuus, et ei pea praegusel kujul Nordica toetamist perspektiivikaks. "Nordica oli finantsraskustes juba enne koroonat, see üksnes võimendas probleeme, aga ei loonud neid. Nordica ärimudel on logisev. Tema liinidel on konkurendid odavlennufirmad, kellega Nordica ei suuda võistelda ja tema ühenduste võrk on liiga väike, nagu ka lennusagedus liinidel, mida ta opereerib. Oli ainult aja küsimus, millal Nordica küsib abi," sõnas konsultant.

"Nordica sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu riigiabile koroona kontekstis, mitte restruktureerimiseks. Ilma koroonata oleks Nordica pidanud abi saamiseks esitama restruktureerimisplaani, et muutuda konkurentsivõimeliseks järgneva 10 aasta jooksul," lisas ta.

Nordica hinnangul on Schulte-Strathausi väited Eesti lennufirma suunal kummastavad ning teenivad tema kliendi Air Balticu huve.

Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo tõi välja Air Balticu eelmise ja käesoleva aasta hiigelkahjumid ning tõdes, et tänavuse aasta lõpuks ilmselt suureneb Läti lennufirma kahjum hüppeliselt veelgi.

"See on suur ohumärk ka Eestile! Air Balticu juht on juba avalikult hoiatanud, et lennufirma peab vaatamata sel suvel saadud 250 miljoni euro suurusele riigiabile uuesti käe maksumaksja rahakoti poole sirutama. Need on hirmuäratavad numbrid, mis näitavad, et selles lennufirmas on midagi väga viltu, sest lennukite arvult on Eesti ja Läti lennufirmade suurus juba võrreldavad. Üks on saanud hiljuti abi 250 miljoni euro ulatuses ja teine on küsinud kriisist tulenevate kahjude katmiseks 30 miljonit eurot. See erinevus tekitab üksjagu küsimusi," kommenteeris Uibo.

Ta lisas, et Schulte-Strathausi osad väited ERR-ile antud intervjuus ei vasta tegelikkusele.

"Kogemustega saksa konsultant Schulte-Strathau on oma tööd pisut rutakalt teinud, sest tema mitmed väited ei lähe paraku tegelikkusega kokku. Nordica grupp ei olnud enne koroonakriisi finantsraskustes. Seda tuvastas ka Euroopa Komisjon ja see oli eelduseks ka riigiabi seaduslikkusele," selgitas Uibo.

"Riigiabi andmise eesmärgiks Eesti lennufirmale on katta pandeemiast tulenevaid kahjusid, säilitada seeläbi sadu ja võib-olla ka tuhandeid töökohti ning mis kõige olulisem, säilitada Eesti strateegiline võimekus iseseisva riigina lennunduses hakkama saada. Seda on ka Eesti valitsus toetamas. Aga hoiame pöialt ka lätlastele, et nad omadele probleemidele siiski head lahendused leiaksid," lisas ta.