Erki Urva hinnangul võiks riik tulevikus Regional Jeti erastada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Rahvusliku lennufirma juht Erki Urva usub, et riigil on vaja küll Nordicat, aga mitte lennukite omanikku Transpordi Varahaldust või rahvusvahelisi allhakeid pakkuvat Regional Jeti. Kui turg ja ettevõtted kriisist taastuvad, võiks need erastada, ütles Urva Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus.

Valitsus otsustas Nordicale anda 22 miljonit eurot toetust ja kaheksa miljonit laenu. Mida selle rahaga tehakse?

Riigiabi luba andis meile õiguse kasutada seda raha ainult COVID-i viiruse läbi tekkinud kahju katmiseks.

Kas kogu saadav raha on ette ära kulunud või saab nüüd võlad ära makstud ja osa jääb veel varuks?

See on ikkagi mõeldud selleks, et me säilitaksime oma elujõulisuse. Enne kriisi algust oli meie kontsernil, kuhu kuulub ka meie tütarfirma Regional Jet, 24 lennukit. See tegi meist Baltikumi ühe suurema lennuettevõtte. Ühel hetkel jäi neist 24 lennukist opereerima ainult üks ja seegi ainult kolm lendu nädalas kuskil Põhja-Rootsis. Eks me oleme püsikulusid nüüd pidevalt vähendanud. Meil on töötajaskond peaaegu poole võrra kokku kuivanud ja ka lennukeid oleme tagasi saatnud. See protsess toimub jätkuvalt. Eks me loodame taastada oma lennumahud.

Mitu lennukit teil praegu lendab ja mitu lennukit maas ootab?

Praegusel hetkel on nii, et meie kliendile Skandinaavias lendab viis lennukit pluss Nordica kaubamärgi all lendab üks lennuk riigihankeliinil Rootsis. Me oleme muidugi ära kasutanud seda võimalust, et teha erinevaid pikemat aega kestvaid tehnohooldusi ja mootorite hooldusi. Aga aasta lõpus peaks meil olema 17-18 lennukit.

Millal peaks lennuturg taastuma, et see 30 miljonit jääks viimaseks rahaks, mida tuleb riigilt küsida?

Meie igatahes ei plaani praegusel hetkel küll mitte midagi riigilt küsida ega ka järgmise aasta jooksul. Me oleme viinud oma kulubaasi miinimumi peale, mis tähendab seda, et need miinusenumbrid, mis olid meil kriisi alguse tekkides, on muutunud oluliselt väiksemaks.

Meie loodame, et turg hakkab taastuma järgmisel aastal. Ennustamine on väga tänamatu tegevus, aga ma arvan küll, et kui toimiv vaktsiin siiski turule tuleb ja kättesaadavaks muutub, siis nõudlus lendamise järgi võib väga kiirest tagasi tulla.

Saksa lennufirma Lufthansa sai riigilt kuus miljardit eurot, Air Balticule anti peaaegu 300 miljonit, rootslaste SAS sai miljardi. Samas on Euroopa Komisjon mõista andnud, et rohkem raha riigid niimoodi lennufirmadele anda ei tohiks. Mis juhtub Euroopa lennuturuga, kui näiteks Lufthansa kuus miljardit otsa saab?

Paneksin kõrvale ka teise küsimuse. Euroopa Liidu ajutise raamistiku alusel antud abimeetmed on sätestanud ka selle, et tegelikult peaks riik mingil hetkel selle raha tagasi saama. Ma pehmelt öeldes küll ei kujuta ette, et kuidas need miljardid tagasi makstakse, rääkimata isegi mõnesajast miljonist meie lõunanaabri juures, kes seda raha on iga-aastaselt lennufirmasse pumbanud.

Kõige suuremad kahjud tulevad ikkagi nendele lennuettevõtetele, kus on kõige suuremad kommertsriskid seotud piletimüügiga. Valdav enamus meie kontserni kuuluvatest lennukitest lendavad sõltumata kommertsriskist. Ehk kui tellija tellib meilt lennuteenust, siis meil on ausalt öeldes suhteliselt ükskõik, kas lennukis on üks inimene või sada inimest. Vastavalt lepingutele tasutakse meile siiski lennuteenuse eest, mitte reisijate arvu pealt. Ja praeguses kriisiolukorras on see strateegia, mis viimastel aastatel valitud, ennast ka õigustanud. Sellepärast pole ka need abisummad, mida meie oleme abiks küsinud, absoluutselt võrreldavad nendega, mida paljud teised küsinud on.

Kas Nordica äriplaan on siis ka edaspidi see, et tütarfirma Regional Jet pakub suurematele firmadele lendamise teenust?

Suurem osa tegevusest on selle peal. Aga samal ajal on täiesti selgelt meie äriplaanis ka võimalus taasalustada lende Tallinnast. Ja ma isiklikult olen veendunud, et me seda ka teeme.

Millal?

Sõltub täiesti turuolukorrast. See talv saab olema üsna kriitiline ja kevadel me näeme, kui palju neid lennuettevõtteid alles on jäänud, mis Tallinnasse lendavad. Selgelt ei kavatse me hakata lendama olukorras, kus maksimaalne lennuki täituvus võiks olla ainult 30 protsenti, sest meil on kahju Eesti maksumaksja rahast. Parem siis las Läti maksumaksja maksab meie lendamised kinni.

Ehk siis Nordica hakkab Tallinnast lendama siis, kui vaktsiin on olemas ja lennuturg on taastunud?

See ei ole absoluutne. Aga tõepoolest, meie taskud ei ole nii paksult rahapakke täis, et me saaksime seda lihtsalt kulutada tühjade lennukitega lendamise peale. Kõik hakkab pihta nõudlusest ja kui nõudlus tekib, siis tekivad ka võimalused.

Aga kuhu on jäänud siis see mõte, et kui lätlased või poolakad enam ei lenda, siis selle jaoks meil Nordica ongi, et ise lennata?

Aga siis tekibki nõudlus.

Kui suurtel lennufirmadel seisavad oma lennukid platsidel, siis miks peaks nad Regional Jetilt lendamist sisse ostma?

Kui lennuettevõte 180-kohalise lennuki täituvus on 30 protsenti, siis miks peaks ta lendama 180-kohalise lennukiga, kui oleks võimalik lennata 90-kohalise lennukiga ja saada täituvus näiteks 60 protsenti. Täpselt see see põhjus ongi.

Nordica on juba paar aastat pidanud läbirääkimisi, et osta Poola lennufirmalt LOT-ilt ära nende osa Regional Jetis. Kas nüüd on sisuline kokkulepe olemas?

Meil on valmis kavatsuste protokoll, mille meie nõukogu on heaks kiitnud. Järgmise nädala alguses ootame sellele ka poolakate nõusolekut.

Rahandusminister Martin Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et Nordica saab LOT-ilt lisaks Regional Jetile ka 1,7 miljonit eurot. Millega me selle ära teenisime?

Me ei kommenteeri mitte mingeid numbreid ja ma ei oska seda numbrit ka kommenteerida. Meie oleme kokku leppinud selles, et me viime läbi sõbraliku lahkumineku, kusjuures meie koostöösuhted jätkuvad. See on väga oluline ja mõlemad osapooled on sellega rahul.

LOT lendab praegu Tallinnast Varssavisse, aga sugugi mitte Regional Jeti lennukiga, vaid päris oma lennukitega. Kas meil polnud nendega mitte kokkulepet, et Tallinnast lennates peavad nad Regional Jeti lennukeid kasutama?

Meil on jätkuv koostöökokkulepe nendega olemas. Lihtsalt, kui SAS-il puuduvad väiksemad lennukid, siis LOT-il on need olemas. Ja kui lennumahud on kokku tõmmatud ja pooled lennukitest on pargitud, siis nendel tõesti oli mõistlikum kasutada enda lennukeid. See ei tähenda, et tulevikus, kui turud taastuvad, me neile uuesti oma teenuseid ei paku.

Inimlikult ja emotsionaalselt saame ju aru, aga kas me LOT-ile selle eest ka mingi leppetrahvi kirjutasime?

Selle koha pealt ei ole meil õigust mingit leppetrahvi kirjutada.

Septembri alguses ütles kohus, et Nordica ja Transpordi Varahaldus peavad Estonian Airi endistele töötajatele maksma 1,5 miljonit eurot saamata jäänud hüvitist. Nordica kaebas otsuse edasi, aga rahandusminister Martin Helme ütles, et riigi seisukohalt peaks hagejatega nüüd kompromissi otsima. Missugune see mõistlik kompromiss oleks?

Ei oska kommenteerida rahandusministri sõnu selles küsimuses. Esimese astme kohus ei võtnud arvesse üle 90 protsendi meie poole argumentidest ja isegi ei käsitlenud neid. See oli üks peamisi põhjuseid, miks me selle kohtuotsuse edasi kaebasime. Me oleme jätkuvalt veendunud, et mingit ettevõtte üleminekut pole olnud. Nordica on pigem reisibüroo, kui lennuettevõte. Estonian Air oli täielik lennuettevõte. Meie palgal pole ühtegi pilooti, ühtegi salongipersonali liiget, meil pole lennutegevuse luba, meil pole lennuettevõtte sertifikaati ja nii lihtne see ongi.

Ehk siis ei mingit kompromissi?

Ei, ei, meie poolt absoluutselt mitte. Kui riik soovib kellegagi mingit kompromissi teha, on see nende vaba voli. Meie ei saa siin kuidagi sekkuda, kaasa aidata ega ka kommenteerida. See ei puuduta meie ettevõtet.

Aga ettevõtetel on sama omanik, mis Estonian Airil, need tegutsevad samade lennukitega, mis Estonian Air, alguses kattusid ka sihtkohad ja isegi suur osa töötajatest jäi samaks.

Kõik need väited ei vasta absoluutselt tõele. Kui Estonian Air oma tegevuse lõpetas, siis Nordica alustas kui reisibüroo. Kui me räägime mingist võimalikustki ettevõtte üleminekust, siis tuleks pöörduda Sloveenia pankrotis oleva ettevõtte Adria Airwaysi poole. Mingeid lennukeid ei ole me kunagi kasutanud, mingeid inimesi ei ole me üle võtnud. Tõsi, mõned inimesed tulid üle. Aga kui me ei oleks pakkunud kvalifitseeritud lennundusspetsialistidele tööd, siis oleks meid süüdistatud teistpidi.

Sloveenia ettevõtte kohta tahtsingi küsida. Meil jäi sinna kinni mitu miljonit eurot. Kas meil on veel lootust see raha kätte saada?

Praktiliselt ei ole. Me oleme küll osalised pankrotiprotsessis, aga seal on võlausaldajaid palju ja Sloveenia seaduste järgi on paljudel teistel seal eelisõigus. Seda me kahjuks tagasi ei saa.

Siin intervjuus oli hulk keerulisi küsimusi, aga ilmselt on see ikkagi lapsemäng võrreldes sellega, mis teil tuli nädalate kaupa valitsusega infot vahetades läbi teha?

See ei ole lihtne protsess olnud ja meie inimesed on väga kurnatud. Aga me oleme kokkuvõttes väga tänulikud, et see otsus tuli ja me oleme tänulikud Eesti maksumaksjatele, sest see raha tuleb nende taskust. Aga ma võin kinnitada, et me selle raha teenime Eesti riigile tagasi umbes ühe-kahe aastaga. Läbi makstavate maksude, läbi eksporditulude. Me aitame kaasa meie majandusele.

Muide, te mainisite intervjuu keskel, et ka suured ettevõtted peavad riigiabina saadud raha mingil kujul tagasi maksma. Kuidas Nordica seda teha plaanib?

Siin on kaks erinevat numbrit. Üks on need kaheksa miljonit, mis peaks ühel hetkel tulema KredExi krediidina. Selle koha pealt pole mingit kahtlust, et igasugune laen tuleb tagasi maksta.

Aga mis puudutab pikemat perspektiivi, siis on väga palju küsitud, et kas riik peab omama osalust näiteks lennukeid välja rentivas ettevõttes või kas riik peab omama osalust ettevõttes, mis valdavalt toimetab väljaspool Eestit ja pakub allhanketeenust. Minu isiklik arvamus on, et ei pea.

Eesti riigil on tõesti strateegiline huvi selle vastu, et oleks olemas üks nii-öelda heidutusmeede, üks lennuettevõte, kes oleks valmis alustama lende mingil hetkel, kui tõepoolest keegi siia lennata ei taha. See on strateegiline huvi. Mis puudutab nüüd tütarfirmasid või Transpordi Varahaldust, siis nad kindlasti ei pea olema riigi omanduses. Ja mina kujutan ette, et ühel hetkel võibki tekkida selline olukord, kus lennundusturud taastuvad, ettevõtted on oma väärtuse taastanud ja Eesti riik müüb need maha. Nii lihtne see ongi.

Aga kui me Regional Jeti ja Transpordi Varahalduse maha müüme, ega me ju ainult reisibürooga ka läbi ei aja.

Aga see reisibüroo olekski ju see, kes suudaks tagada lennuühendused. Lõpuks pole ju vahet, kas lennuteenust ostetakse Regional Jetilt või kelleltki teiselt või lennatakse ise.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: