Kaitseväe relvastusse jõudsid esimesed liikursuurtükid K9 Kõu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602260040000 | amCalendar}}

Kaitsevägi esitles reedel Tapa linnakus Lõuna-Koreast ostetud liikursuurtükke K9 Kõu.

Augusti lõpus saabusid Lõuna-Koreast Eestisse esimesed kaks liikursuurtükki K9 Kõu, mis pärast modifitseerimist võetakse kasutusse 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis.

Eestisse saabub kolme aasta jooksul kokku 18 kaitseväe soetatud liikursuurtükki.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on liikursuurtükkide K9 Kõu teenistusse võtmine hea näide sellest, kui kompleksne on ühe võime arendamine ja mida see tähendab.

"Kaks aastat tagasi alanud protsess on tänaseks jõudnud nii kaugele, et saame alustada suurtükkide tehnilist kohendamist, et nad vastaksid täielikult meie vajadustele. Tegu on kaitseväe ühe viimaste aastate olulisima kaitsehankega, mille eesmärk on tugevdada eelkõige kaudtulevõimekust," ütles Luik.

"K9 on Eesti oludele hästi sobiv ja moodne relvasüsteem, mis võeti Lõuna-Koreas kasutusele juba 1999. aastal. See relvasüsteem sobitub hästi ka Eesti kliimasse, sest Lõuna-Koreas on sarnaselt Eestilegi neli aastaaega ja suured temperatuurierinevused," ütles liikursuurtükkide hanke projekti kaitseväe poolne juht kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Eestisse juba saabunud ja järgneva kolme aasta jooksul Lõuna-Koreast saabuvad liikursuurtükid on hooldatud ja kasutusvalmis, kuid Eestisse saabumisel lähevad esmalt modifitseerimisele: relvad värvitakse üle Eesti kaitseväe moondamisvärvidesse, neile installeeritakse kaitseväes kasutusel olevad standardsed sidevahendid ning paigaldatakse muu kaitseväes kasutusel olev lisavarustus.

Seejärel jõuavad masinad 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni, mis formeeritakse ümber liikursuurtükipataljoniks.

Kokku soetab Eesti 18 liikursuurtükki kogumaksumusega 83 miljonit eurot, mis sisaldab ka väljaõpet instruktoritele ja hoolduspersonalile, eritööriistu ja varuosi.

"Suurtükkide ümberehitusega alustame järgmise aasta veebruaris, kui oleme praegu käimasoleva hanke lepingupartneri leidnud. Liikursuurtükid K9 Kõu on üks osa kogu võimekusest, lisaks hangime lähiaastatel ka evakueerimistankid ja soomustatud mobiilsed juhtimispunktid," ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse soomustehnika kategooriajuht Ivar Janson.

Liikursuurtükid K9 Kõu on suure läbimisvõimega, roomikutel, hea soomuskaitsega ja suure tulejõuga. Relvasüsteemide eluiga on 45 aastat, mis tähendab, et Eesti suurtükiväelased saavad neid relvasüsteeme kasutada veel vähemalt 30 aastat.

Kuna liikursuurtükid on soomustatud ning iseliikuvad, tõstab see suurtükimeeskonna kaitstust ning võimaldab kiiremat manööverdamist, mis suurendab hukukindlust ja tulejõudu. Relvasüsteem on lihtne ja töökindel, sobilik kasutamiseks ka nii ajateenijatele kui ka reservväelastele.

Lisaks Eestile on liikursuurtükid K9 kasutusel Lõuna-Koreas, Türgis, Indias, Soomes, Norras ja Austraalias. Poola on K9 veermikule loonud 155 mm relvasüsteemi KRAB.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: