Koroonaproovide arv väheneb päev-päevalt
Kui septembri keskel kompasid tehtud koroonaproovid pidevalt 3000 piiri ööpäevas, siis viimase nädala jooksul on testide hulk langenud alla 2000, nädalalõputi alla tuhande.
Kui suvel oli viirus kontrolli all, oli tavaline, et päevas testiti vähem kui 500 inimest. Augustis hakkas aga nakkus taas rohkem levima ning alates septembrist tegi testimine tugeva hüppe ülespoole - nädala sees andis esmase koroonaproovi enamasti üle 2000 inimese. Oma panuse andis ka sadamates, lennujaamas ja maismaapiiri ületanute testimine.
Septembri keskpaigast alates hakkasid testid kompama ööpäevas juba 3000 piiri, ületades seda mitmel korral.
Ent möödunud nädalast alates on testide hulk ja sellega koos ka tuvastatud nakatunute hulk hakanud taas vähenema. Esmaspäeval-teisipäeval oli teste veel napilt üle 2000, ent alates kolmapäevast kukkus see 1500 piirimaile ja jäi mitmeks päevaks 1500 ja 2000 vahele. Nädalavahetusel, nagu tavaks, testiti alla tuhande inimese päevas.
Millest siis selline muutus, arvestades, et käsil on ometi klassikaline viirustehooaeg?
Terviseamet põhjendab seda seireuuringu lõppemisega oktoobri esimese nädala lõpuks - sellesse kaasatud kajastusid samuti esmaste testide statistikas. Näiteks osales viimases seireuuringus kokku umbes 5000 inimest, kelle testimine jaotus paari nädala peale. Seega võis ainuüksi uuringu lõppemine vähendada alates möödunud nädalast testide hulka 400-500 võrra päevas.
Samas möönis terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp ka ise, et madalamad testimiste arvud on pälvinud nendegi tähelepanu.
"Kui homme on testide arv jätkuvalt sama madal, on ilmselt lahti midagi süsteemset, mida peame uurima," tunnistas Kingsepp. Ta ei välistanud, et vähenenud on ka piiril võetud koroonaproovid.
Piiril testimine tõusuteel
Piiril testimine on aga, vastuoksa, teinud oktoobrist hüppe ülespoole.
Sadamates, lennujaamas ja mööda maismaad välismaalt Eestisse reisinud inimesi asuti testima 1. septembrist. Esimese testimiskuu jooksul võttis Synlab seal 16 300 proovi, millest 64 osutus positiivseks.
Oktoobrit on olnud vaid dekaadi jagu, ent juba esimese 11 päevaga on piiridel tehtud 8400 testi ehk pool septembrikuu hulgast. Positiivseid leiti 37. Seega on positiivsed testid testide hulgaga kooskõlas - mida enam teste, seda rohkem positiivseid.
Piiridel testimised andsid septembris keskmiselt 550 testi päevas, oktoobris aga juba üle 750 testi ööpäevas ehk umbes pool kõigist testidest.
Kordustestile ei ilmuta
Kuigi terviseameti igapäevane testide mantra räägib esmastest proovidest, on tegelikult seal sees ka piiridel testitute kordusproovid.
Piiridel testimist korraldav Synlab tõdeb, et kordusproovidele ei kipu inimesed enam välja ilmuma. Nimelt peab pärast reisilt saabumist tegema esimese negatiivse testi järel nädal hiljem kordustesti. Ent inimestel pole motivatsiooni kordustesti teha, kui esimene proov oli negatiivne.
Teoorias peaks kordusteste olema peaaegu sama palju kui esmaseid piiril antud teste. Aga kui septembris anti lennujaamas, sadamas ja maismaapiiri ületuse järel kokku 10 751 esmast testi, siis kordustestile ilmus vaid 5509 inimest ehk peaaegu kaks korda vähem. Väike nihe testide hulgas peaks tulema vaid sellest, et viimase seitsme päeva testitute kordustestid on toimumas lähema nädala jooksul.
Oktoobris on olukord paranenud - 11 päeva jooksul võeti piiridel 4229 esmast testi, kordustesti on teinud 4200 inimest (neist positiivse tulemuse andis 20 proovi).
Ligi kolmveerand kõigist piiril võetud esmastest testidest on tehtud lennujaamas, maismaad pidi tulijad teevad viiendiku ja sadamate kaudu tulijad annavad ligi kuus protsenti testidest.
Kui lennujaamas ja sadamas pääsevad reisilt saabunud testima ilma varasema broneeringuta, siis maismaapiiril testimispunkti ees ei oota - testimine tuleb paar päeva enne saabumist juba kokku leppida ja siis broneeritud ajal kokkulepitud kohta testile minna. Rekajuhid kipuvad seda nõuet aga eirama ja ilmuvad suvalisel ajal ise vabalt välja valitud testimispunkti kohale, mis on üsna ühtlaselt Eesti maakondade vahel jaotunud.
Ooteaeg on lühenenud
Synlabi kommunikatsioonijuhi Gerly Kedelauki hinnangul kasvas üldine testimiste hulk septembris seoses koolide algusega ja ka paljud asutused-ettevõtted, mis seni olid korraldanud oma tööd kodukontorites, kutsusid töötajad taas tööruumidesse, mistõttu mindi pärast väikestes ruumides kokkupuutumist ja haigestumist igaks juhuks proovi andma. Nüüd aga istutakse tõbisena lihtsalt kodus ja oodatakse haigusnähtude möödumist, arstile pöördumata ja testile minemata.
Inimesed võivad peljata liiga pikka ooteaega testile pääsemiseks, ent Kedelauk kinnitab, et mõne ändala tagune mure järjekordadega on möödanik - nüüd helistatakse kuni 70 protsendile inimestest testimisaja kokkuleppimiseks samal päeval, kui perearstilt saatekiri tuleb ja enamik neist kutsutakse juba järgmiseks päevaks ka proovi andma. Üksnes väikelinnades tuleb teinekord oodata kaks päeva, sest testimisbussid käivad seal külakorda ülepäeviti.
Toimetaja: Merilin Pärli