Vesterbacka soovib ise korraldada Tallinna-Helsingi tunneli keskkonnamõjude hindamise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Peter Vesterbacka
Peter Vesterbacka Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehkki valitsus jättis Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata, pole Soome visionäär Peter Vesterbacka oma plaanist loobunud. Arendaja soovib ise korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ja kui see tehtud, siis uuesti eriplaneeringut taotleda. Samas seisavad alles ees Eesti ja Soome arutelud teemal, kes, kas või kuidas tunnelit võiks rajada.

Juuli lõpus teatas riigihalduse minister Jaak Aab, et soovitab valitsusel Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata jätta. Valitsuse pressikonverentsil viitas Aab tervele reale vastuseta küsimustele.

"Konkreetset lahendust ja konkreetset arendust selle info põhjal me kahjuks ei näe," tõdes Aab. Minister lisas, et valitsus kahtleb nii arendaja välja pakutud ajakavas kui ka tasuvusarvutustes. Kindlust pole Eestil ka projekti rahastajates, ega selles, millised kulud jäävad lõpuks riigi kanda.

Tunneliprojekti eestvedaja Finest Bay Area Consulting OÜ otsustas seepeale eriplaneeringu taotluse tagasi võtta. Ettevõtet esindava advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap rõhutas, et tunneliplaan on ikka veel jõus. Lihtsalt nüüd lähenetakse asjale pisut teisiti.

"Eestis on sellel aastal seadusandlus muutunud ja nüüd on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist loamenetlustest eraldiseisvana," selgitas Künnap.

Künnap ütles, et paljudele valitsuse küsimustele pidigi vastama keskkonnamõjude hindamine, mida tehakse riigi eriplaneeringu käigus. Nüüd plaanitakse tunneli mõjud ikkagi ära hinnata, aga ilma planeeringuta.

"Ja siis on vast juba märksa lihtsam edasi minna nende planeeringute ja muude asjadega," sõnas Künnap ja lisas, et umbes samasuguse strateegia valis arendaja ka Soomes. "Soomes on keskkonnamõjude hindamine eraldiseisvana juba algatatud. Seal on tegelikult keskkonnamõjude hindamise programm juba ka avalikustatud ja kinnitatud."

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja kohusetäitja Tiit Oidjärv selgitas, et keskkonnamõjude hindamine (KMH) keskendub peamiselt looduskeskkonnale ja sellele, kuidas projekt võib mõjutada inimeste vara või tervist. Riigi eriplaneeringu raames peab koostama keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ja selle fookus on laiem.

"Juhul, kui arendaja esitab enne riigi eriplaneeringu koostamist taotluse KMH-i algatamiseks ja see algatatakse, on kõiki uuringuid ja ka KMH-i tulemusi võimalik alusinfona kasutada riigi eriplaneeringu ja KSH-i läbiviimisel," lisas Oidjärv. Nii-siis osa töö ette ära tegemisest on küll kasu, aga kõiki uuringuid enne eriplaneeringut läbi viia ei saa.

Arendaja ootab Eesti ja Soome kokkulepet

Keskkonnamõjude hindamine, mis tähendab miljonite eurode eest uuringuid ja põhjalikku tööd, on ühtlasi ka ettevõtte äririsk. Põhimõtteliselt võib valitsus uute uuringutele valguses tõdeda, et tunnelist ikkagi asja ei saa ja riigi eriplaneeringut ei algatata. Veel enam, ka eriplaneeringu algatamine ei anna mingit kindlust, et seda poole pealt ei katkestata või et selle järel päriselt midagi ehitada lubatakse. Sestap plaanib ettevõte keskkonnamõjude hindamise tarvis taotluse esitada siis, kui Eesti ja Soome valitsused on allkirjastanud tunnelit puudutava ühiste kavatsuste protokolli.

"Eesti ja Soome vahel on käimas läbirääkimised kavatsuste protokolli allakirjutamiseks selle tunneli osas," ütles Künnap. "Me saame aru, et poliitiliselt on Eestis peetud seda kavatsuste protokolli vajalikuks. Ja me peame tunnistama, et kuna selle tunneli osas on Eestist tulnud nii palju vastakaid sõnumeid, siis ka investorite suunas oleks tegelikult parem, kui kavatsuste protokoll oleks sõlmitud ja ka Eesti soov selle tunneliga edasi minna oleks kuidagi selgemini väljendatud."

Ühiste kavatsuste protokolli või memorandumi üle peavad Eesti ja Soome aru juba mõnda aega. Selle esimese mustandi saatis Eesti põhjanaabritele eelmise aasta septembris. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar selgitas, et ametnike tasandil on teksti lihvitud mõlemal pool lahte, aga ametlikud läbirääkimised seisavad alles ees. Killar lisas, et memorandumis pannakse paika mõlema riigi põhilised ootused ja nõudmised.

"Näiteks, et tunnel peab olema ühendatud ülejäänud transpordi infrastruktuuriga. Või et kuidas pääste osas sellele tunnelile vaadata. Näiteks Eestis ju ei ole praegu tunnelipääste võimekust," selgitas Killar. "Kuna see on nii pikaajaline projekt ja kätkeb endas päris palju riske, siis selliste suuremate kokkulepete saavutamiseks olekski vaja ühiste kavatsuste memorandumit."

Vesterbacka osalus pole kindel ega välistatud

Kindel on aga see, et memorandum ei räägi otseselt eraarendaja Peter Vesterbacka tunnelist ega ka ühestki konkreetsest tunnelist, mida ehitaksid riigid. Pigem tuleb memorandumi tekst üsna üldine.

"Ühiste kavatsuste memorandum räägib tunneli ideest kui sellisest ja sellega kaasnevatest olulisematest aspektidest," selgitas Killar. "See kindlasti ei tähenda praegu, et meil oleks mingisugune väga konkreetne alguse ja lõpuga projekt, mida nüüd riigid hakkavad tegema."

Kui Eesti ja Soome peaministrid dokumendi allkirjastavad, läheb sisuline töö edasi. Aga ka siis ei võta kahe riigi ühine töögrupp ette mõnda konkreetset tunneliprojekti. Seda, milline võiks sobilik projekt sisult ja vormilt olla, hakatakse alles uurima.

"Milline peaks olema tunneliprojekti juhtimisorganisatsioon või kuidas peaks olema see rahastus organiseeritud, kuidas näiteks riigid sinna panustaksid või kuidas erasektorit sinna kaasata," loetles Killar küsimusi, mis kõik alles vastust ootavad. "Me kindlasti tahame erasektorit kaasata, aga riigid tahavad olla nii-öelda otsustajad."

Samas on Vesterbacka ja tema ettevõte Finest Bay Area Consulting OÜ asju ajanud sellise enesekindlusega, otsekui saaks ettevõtja ise tulla toime nii investorite leidmise, projekti juhtimise kui ka ehitamisega. Näiteks augusti lõpus, pärast seda, kui Eesti valitsuse tõrkuv seisukoht juba teada oli, tutvustas Vesterbacka tulevasi tehissaari. Neist üks, Green Float Tallinn, otsetõlkes Roheline Ujuv Tallinn, peaks tulema meie pealinnast 10-15 kilomeetri kaugusele.

"Kaks tunneliga ühendatud saart oleksid sümbolid Soome ja Eesti tihedast koostööst," selgitas Vesterbacka. Saarte projekteerimiseks on arendaja sõlminud lepingu Jaapani firmaga Shimizu Corporation ja Hollandi ettevõttega Blue21. Vesterbacka teatel plaanitakse Eesti-poolsele saarele nii kortermaju kui ka haridus- ja meelelahutusasutusi. Saar oleks umbes 2,5 kilomeetrit pikk ja 1,2 kilomeetrit lai.

Paul Künnap ütles, et endiselt peab ettevõte läbirääkimisi ka projekti võimalike rahastajatega. "See on selge, et projekti rahastamises osaleb rohkem kui üks investor ja see kokkulepe on juba olemas, et Hiina rahastuse osakaal jääb alla poole," kinnitas Künnap.

Eva Killar rõhutas, et arendaja ettevõtlikkus on kindlasti tervitatav. Ja praegu ei saa välistada ka seda, et ühel päeval võibki Vesterbacka või mõni muu ettevõtja tunneli algusest lõpuni valmis ehitada.

"Kui nüüd me teeksime selle analüüsi ja sealt tuleks välja, et see ongi kõige parem mõte, siis see võikski ju nii olla," sõnas Killar, kuid lisas, et praegu seda kindlust valitsustel veel pole. "Praegu on nagu meile oleks kosja tuldud, aga me tahaks ise kosja minna. Me tahaksime põhineda mingisugusel uuringul või analüüsil, mis meile kinnitab, et see ongi see kõige parem variant."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: