EKsL-i tegevjuhi Mart Jesse hinnangul on huvi elukindlustuse vastu küll tänavu kasvanud, kuid lepingute arvu kasvu on hakanud mõjutama inimeste majanduslik ebakindlus tuleviku ees.

"Ebastabiilsel ajal, mil töökoht on ohus või sissetulek väheneb, on mõistetav, et inimesed hakkavad kahtlema, kas kulutus elukindlustusele on vajalik. Tegelikult just raskel ajal annab elukindlustus kindlustunde, et haiguse või õnnetuse korral saate hüvitise toel end terveks ravida või surma korral saavad lähedased rahalise toe kohustuste jätkuvaks täitmiseks või elukorralduse muutmiseks," ütles Jesse.

Jesse sõnul on Eestis ligi viiendikul tööealistest elukindlustus, aga Lääne-Euroopas keskmiselt 60 protsendil.

Kõige rohkem soovitakse elukindlustusele lisaks valida õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste kaitset.

Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist siis, kui inimene on saanud trauma. "Kõige sagedasemad vigastused on erinevad venitused, lahtised haavad ja kukkumistega seotud põrutused, mis paranevad mõne nädalaga. Kui olukord on tõsine ja vigastus jätab jälje, siis on abi püsiva puude hüvitisest. Sellega saab tasuda kasvõi elukohaga seotud arveid või muid kulutusi, näiteks maksta taastusravi eest," ütles Kollom.

Mandatum Life Eesti filiaali juhi Erkki Sadama sõnul on kriitiliste haiguste kindlustuse populaarsus üha kasvamas. "Vähi, infarkti, insuldi või muu eluohtliku haiguse korral makstakse inimesele hüvitist, et ta saaks end ravida või kasutada raha muuks otstarbeks," ütles Sadam.

"Viimasel ajal on arvatud, et koroonaviirusesse nakatumine on kriitiline haigus, kuid nii see ei ole. Kui aga peaksite viiruse tagajärjel surema, siis teie lähedased saavad elukindlustuse hüvitist," selgitas Sadam.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.