Pandeemia mõjul on suurenenud inimeste huvi oma elu kindlustamise vastu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kiirabi. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Koroonaviiruse pandeemia on pannud Eesti inimesi mõtlema rohkem oma tervise peale. Kindlustusseltsid on täheldanud suurenenud huvi elu- ja ka õnnetusjuhtumi kindlustuse vastu.

ERGO Kindlustuse elukindlustuse riskijuht Marek Viik ütles ERR-ile, et pigem on koroonapandeemia ajal kasvanud inimeste huvi elukindlustuse, mitte õnnetusjuhtumikindlustuse vastu.

"Mõnevõrra muutusid aktiivsemaks just inimesed, kellel oli paraku juba tõsisemaid terviseprobleeme. See oli ka mõistetav, kuna riskirühma kuuluvad inimesed on koroona suhtes rohkem vastuvõtlikumad või haavatavamad. Küll aga tasub siin tähele panna, et elukindlustus on vaja sõlmida enne haigestumist ehk kui tervisega on juba mõni mure, siis elukindlustus sellest tulenevaid tervisekahjusid ei kata," selgitas ta.

Viik täpsustas, et elukindlustuslepingute vastu hakkasid tundma huvi ka inimesed, kes olid aastaid sõlminud õnnetusjuhtumi kindlustust, mille kaudu aga haiguse ja terviseprobleemide korral hüvitist ei saa.

"Jõuti arusaamani, et probleemid ei pruugi tekkida ainult õnnetuse tagajärjel, vaid selleks võib olla esialgu süütuna tunduv piisknakkus," ütles Viik ja lisas, et lepingu sõlmimisel on tihtilugu takistuseks see, et elu kindlustamise peale mõeldakse liiga hilja, kui inimesel on juba mõni raske haigus avaldunud.

Viik tõi välja, et võrreldes möödunud aastaga on elukindlustust sõlmitud kümne protsendi võrra rohkem ja lepingute arv kasvas juba enne koroonapandeemiat.

"Alates kevadest on inimestel suurem huvi ka enda tervise kindlustamise vastu ning enam pakub huvi ravikindlustus. Vabatahtlik ravikindlustus täiendab riiklikku ravikindlustust, näiteks aitab korvata eraarsti visiiditasud või kasutada tasuliste vastuvõttude, näiteks tasulise psühholoogi teenust. Riiklikud järjekorrad on tihti pikad ning koroonapandeemia taustal pikenevad veelgi," tõi ta välja.

Kasvavad kindlustussummad

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Kairit Luht ütles ERR-ile, et alates sügisest on nende kliendid hakanud õnnetusjuhtumikindlustuses eelistama suuremaid kindlustussummasid ennekõike püsiva puude või surma osas.

"Laiemalt vaadates on märgata ka seda, et mida rohkem räägitakse avalikkuses elu- või õnnetusjuhtumikindlustusest ning erinevatest riskidest, hakkab rohkem inimesi sellele mõtlema ja tõuseb huvi antud lahenduste vastu," lisas Luht.

Samas tõi Luht välja, et pandeemia ajal väga suurt kasvu kindlustuslepingute sõlmimises pole olnud, vaid lepingute sõlmimise arv on kasvanud tavapärasega sarnaselt kuus kuni kümme protsenti aastas.

Tervis on saanud üha olulisemaks

Compensa elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom ütles ERR-ile, et mastaapset kasvu pole lepingute sõlmimises märgata olnud.

"Näeme seda, et inimesed tunnevad rohkem huvi ja küsivad, kas koroonaviirus mõjutab kahjude väljamaksmist," sõnas Kollom.

Ta selgitas, et elukindlustuse makse tehakse ka koroonaviiruse tagajärjel surnud inimeste lähedastele.

"Inimesed on hakanud mõtlema oma tervise peale /---/ murelikkus ja teadmatus on praegu suur," sõnas Kollom.

Ta tõi välja, et lisaks uurivad inimesed ka kriitiliste haiguste kindlustuse kohta, kas see nimekiri sisaldab ka koroonaviirust. Kollom sõnas, et tegemist on kindlustuse ühe liigiga, mille puhul makstakse inimesele kindlustushüvitist, kui ta saab tõsise haiguse diagnoosi.

"See loetelu on väga pikk, seal on näiteks infarkt, insult, neerupuudulikkus," täpsustas Kollom.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: