Riigikohus: eelnõusid võib siduda usaldushääletusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Martin Helme riigikogus riigieelarve esimesel lugemisel
Martin Helme riigikogus riigieelarve esimesel lugemisel Autor/allikas: Erik Peinar/riigikogu

Pensionireformi otsuses märkis riigikohus, et eelnõude sidumine usaldushääletustega riigikogus, mis viib seadusloome mööda tavapärasest parlamentaarsest arutelust, ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus. Seda siis, kui nii üritatakse vältida seaduse arutamise takistamist ehk obstruktsiooni.

Opositsioon esitas pensionireformi eelnõule 957 muudatusettepanekut. Nii näiteks esitati 352 muudatusettepanekut, mille sisuks on seaduse jõustumiseks erinevate kuupäevade väljapakkumine. Isamaa liige ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk hindas nende läbihääletuse ajakuluks vähemalt kuu.

Et riigikogu ei peaks seda tegema sidus koalitsioon pensionireformi valitsuse usaldushääletusega. Parlamendi ette pandi küsimus, kas võetakse eelnõu valitsusest tulnud vormis vastu või valitsus lahkub ametist. Nii toetas parlament nii pensionireformi kui ka valitsuse jätkamist selle aasta jaanuaris.

Riigikohtu üldkogu leidis, et eelnõu usaldusküsimusega sidumine obstruktsiooni vältimiseks või ületamiseks ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus.

"Obstruktsioon võib ülemäära takistada parlamendi tööd, mille tõttu võib valitsuse esitatud eelnõu vastuvõtmine jääda venima, samuti ei aita see kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega järgib põhiseadusest tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhetes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu," märkis riigikohus oma otsuses.

Riigikogu praeguse koosseisu ajal on valitsus eelnõu usaldusküsimusega sidunud ühel korral, pensionireformi seaduse vastuvõtmisel.

Opositsioonilise Reformierakonna esimees Kaja Kallas ültes Twitteris, et tema jaoks jääb riigikohtu seisukoht arusaamatuks.

"Usaldusega sidumist tehakse ju ainult siis kui obstruktsioon, sest muul ajal hääletatakse muudatused lihtsalt läbi. Seega väga kummaline seisukoht," ütles Kallas. "Obstruktsiooni oleme kasutanud ainult erandjuhtudel - pensionieelnõu puhul ja ERJK kaotamise eelnõu puhul. Saan aru, et eelarve puhul on selline selgitus mõistetav, aga muud juhud?"

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: