Riigi plaan paneks omavalitsused oma kuludega kiiruskaameraid paigaldama
Siseministeerium loodab kaasata omavalitsusi liiklusohutuse parandamisse, lubades neile edaspidi poole kiiruskaamera abil kogutud trahvirahast, tingimusel, et need on paigaldatud omavalitsuse kulul. Tallinn tervitab algatust, kuid teised omavalitsused leiavad, et väiksemate liiklusmahtude puhul on mõistlikum kasutada mobiilseid kiiruskaameraid.
Siseministeerium on algatanud seaduseelnõu, mis kiiruskaamerad jätaks omavalitsuse osta ja hallata, aga tekiks võimalus liigutada trahviraha ka kohalikku eelarvesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ütles, et eesmärk on, et omavalitsused panustaksid rohkem liiklusjärelevalvesse. "See võimendaks seda, et see ei oleks ainult ühekordne tehing," rääkis Timberg.
Ka trahvisummad peaksid minema kopsakamaks. Seni arvestati ühe ületatud kilomeetertunnis pealt trahvi kolm eurot, uus määraühik on viis eurot. Ja kui seni tuli näiteks 10 kilomeetertunnise kiirusületuse eest trahviks 30 eurot, siis tulevikus on trahv selle eest 50 eurot.
Pindalalt suurimas omavalitsuses ehk Pärnu linnas leitakse, et statsionaarsed kaamerad linnas pigem püüavad tuult väljal, nõnda ka ümbrisevates osavaldades, kus kohalik rahvas kiiresti ära õpiks, kuhu nn. ühesilmalised politseinikud üles seatud.
"Mõistlik on ikkagi, et politsei soetab oma töövahendid ise. Kui on tõesti mingid liikluskriitilised kohad, siis on mõistlik mobiilsete seadmetega liiklusjärelvalvet teostada," ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Sama meelt on ka paljud teised Eesti omavalitsused. Tarvilikku andmekogu peaks nagunii maanteeamet ja trahvi teeks ikkagi üksnes politsei. Mobiilsete kaamerate kõrval peaks ikkagi istuma politsei. Pealinnas ollakse entusiastlikumad ja viidatakse, et ka linnade liit on kaameraid endale taotlenud.
Tallinna abilinnapea Andrei Novikov märkis, et see toob kaasa kindlasti automaatsete järelevalvekaamerate arvu suurenemise kõikides omavalitsustes. "See ei ole sugugi halb, sest nende kohad valitakse ikka sellel loogikal, et seal on suurem rikkumiste arv ja seal nad tõesti tagaks ka suuremat turvalisust," sõnas Novikov.
Talllinna tärkav agarus võib anda märku ahvatlusest kiiruskaameratega tõhusalt teenida, kuid siseministeerium rõhutab, et iga ettepaenekut analüüsitakse põhjalikult.
"PPA ja maanteeamet osalevad selles otsuses, kuhu kohta see kaamera paigutatakse. Kohalik omavalitsus peaks üles näitama initsiatiivi, et nad soovivad sellesse turvalisusesse panustada, liiklusohutusse panustada. Aga see otsus, kuhu see kaamera kõige paremini sobib, ja kus sellest kasu on, tehakse politsei ja piirivalveametiga, ehk siis riik aitab otsustada ja tuvastada, kus oleks kõige rohkem kasu, mitte seda, kust saaks kõige rohkem tulu," kinnitas Henry Timberg.
Toimetaja: Aleksander Krjukov