Siseministeerium on algatanud seaduseelnõu, mis kiiruskaamerad jätaks omavalitsuse osta ja hallata, aga tekiks võimalus liigutada trahviraha ka kohalikku eelarvesse.

"Me teame tegelikult, et kiirus on probleem. Ja probleem ei ole mitte maanteedel, maanteedel me oleme harjunud nende kiiruskaameratega, aga ei saa ju kuidagi väita, et linnades kiirustamine ja kiiruse ületamine ei oleks suur probleem. Praegusel hetkel linnad on jäänud sellest teemast natuke välja," ütles Antov.

Ta tõdes, et politsei küll aeg-ajalt mõõdab kiirust ka linnasiseselt, aga massilist kontrolli ei toimu. Antov märkis, et menetluses olev seaduseelnõu aitaks olukorda parandada.

"Ma julgen arvata, et põhimõtteliselt kiiruskaamerate paigaldamine ei ole vale, kui suudetakse teatud ohtusid vältida," sõnas Antov.

"Nende kiiruskaamerate puhul kõige targem lahendus oleks see, kui linn ühtegi senti trahviraha ei saaks, sest siis käituks ju kõik seaduskuulekalt. Seda aitavad kõige paremini ellu viia sellised tehnilised lahendused, kus juhtidel ei tekigi erilist huvi kiiruse ületamise vastu. Aga see on kallis, võtab aega ja me sellega eriti tegelenud ei ole," lausus Antov.

Antovi sõnul ei saa olla kaamera ainus meede liikluse rahustamiseks. Ta märkis, et enne kiiruskaamerate paigaldamist tuleks üle vaadata linna liikluspilt ja hinnata, kas kuskil on vaja liikluskorraldust muuta ja näiteks piirikiirustki tõsta.