Esmaspäeva seisuga on MES teinud laenuotsuseid 70 miljoni euro eest ja ülejäänud 30 miljonile on esitaud taotlusi 46 miljoni euro eest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suurimad laenusaajad pole aga põllumajandusettevõtted, vaid muud asutused. Kõige enam ehk 3,4 miljonit eurot sai Kuressaarde rajatav turismimagnet WOW keskus. Liikva Päikesekodu sai 2,5 miljonit ja näiteks riigikogu liikme Kersti Sarapuu ettevõtted Paides said laenu 1,4 miljonit eurot.

Maaeluminister Arvo Alleri sõnul lähebki suurem osa laenudest maaelu arendamiseks tervikuna.

"Praegune seis näitab ka, et kusklil 30-40 protsendi vahel on põllumajanduse esmatootjad. Seal ülejäänud taotlejad on toidusektor, turism, kalandus, metsandus, väikeettevõtjad maal, mitmekesised remonditöökojad. /.../ Ärme unusta, et üks kolmandik ettevõtlusest on maapiirkondades," selgitas minister.

Riigikogu opositsiooni hinnangul on laenu antud põhimõttel, "kes ees, see mees", mistõttu paljud hätta sattunud maaettevõtjad abi ei saa.

"Tegelikult oleks pidanud jagama selle etappide kaupa. /.../ Ja siis vaatama selle aja jookul edasi, millised võimalikud järgmised riskid on. Täna me näeme juba, et tegelikult sinna sisenevad veisekasvatajad, piimahind on alla läinud ja see ei luba täna nendele enam sellist mahtu laene anda," kommenteeris riigikogu maaelukomisjoni liige, reformierakondlane Urmas Kruuse.

"Kuidas saab laenu anda nendele, kellel ei ole töötajaid, kellel ei ole käivet, kellel on majandusaasta aruanded tegemata, kellel on juba pikemaaegsed võlad, mis ei ole seotud kuidagi kriisiajaga?" küsis riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Katri Raik.

MES-i juhi Raul Rosebergi sõnu oligi valitsuse abipaketi eesmärk toetada praeguste tootjate kõrval alustavat ettevõtlust maal.

"Peab vaatama igat ettevõtet konkreetselt, et mis seal taga on. Mina arvan, et alustava ettevõtja toetamine on pikas perspektiivis riigile kasulik," ütles Rosenberg.

Riigikontrolli audit nentis, et kui algselt räägiti ettevõtjate abistamiseks mõeldud kiirest käibelaenust, siis taotlemise ajal hakkas MES pakkuma lisaks ka pikaajalist investeerimislaenu.

"Meie tutvustused erinevates komisjonides näitavad selgelt, et me rääkisime ka investeerimislaenudest," ütles Rosenberg.

Niisiis pole kriitikute hinnangul laenu jagatud algsete põhimõete järgi.

"Riigikontrolör jätkab nüüd siis juba üksikute firmade vaatamisega. Samal ajal need, kes laenu ei saanud, arusaadavalt on kaevanud õiguskantslerile. Õiguskantsler ütleb, et see küll head haldusõiguse tava ei näita," rääkis Raik.

Korruptsioonivastane erikomisjon kutsub MES-i juhid laenuandmise osas selgitusi andma.