Kaido Künnapas: pensionireform kui "Tenet 2" ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaido Künnapas
Kaido Künnapas Autor/allikas: Sorainen

Riigikohus on pensionireformile oma õnnistuse andnud ja raha on vaba. Tähelepanuta on jäänud aga kohtuotsuse mõju, mis ulatub väljapoole pensionisüsteemi, kirjutab Kaido Künnapas.

Otsusega tallas kohus sisse raja, mis võimaldab tulevikus riigil lubadusi tagasiulatuvalt muutma hakata väga nõrkade või isegi olematute põhjendustega. Kas see on toonud filmist "Tenet" tuttava ajas tagasi rändamise viisi Laagna teelt ka Eesti õiguskultuuri?

Presidendi üks etteheide reformile oli, et see muudab sotsiaalmaksuseaduse eesmärki tagasiulatuvalt. Tõepoolest – sotsiaalmaksuseaduse vastuvõtmisega on riik teinud rahvaga kokkuleppe, et sotsiaalmaksu kogutakse mitte suvalistel eesmärkidel, vaid ainult ravikindlustuse ja pensionikindlustuse finantseerimiseks. See oli üks tingimus, millele tuginedes andis rahvas läbi oma esindajate sotsiaalmaksuseadusele heakskiidu.

Pensionireformi jõustumisel selgub, et II sambaga liitununa olen maksnud sotsiaalmaksu (õigemini tööandja on minu eest, aga see on rohkem maksutehniline nüanss) ainult 29 protsenti ning tööandja on eneselegi teadmata kogunud mulle neli protsenti raha hoiupõrsasse. Seitsme riigikohtuniku eriarvamuses on õigesti öeldud, et pensionireformil on maksutagastusega analoogne mõju. Teisisõnu on ühte gruppi isikuid tagasiulatuvalt soodsama maksumääraga maksustatud.

Kui maksumaksja vaates väheneb maksumäär, siis riigi vaates kaob osalt sotsiaalmaksult ära eesmärk ja seda tagasiulatuvalt. Riigikohus kiitis heaks, et sotsiaalmaksu eesmärk on viimased 20 aastat olnud lisaks ravi- ja pensionikindlustusele ka raha ümberjagamine tööandjatelt töötajatele. Kui maksusoodustuse tagasiulatuvas andmises ei ole maksumaksja vaates midagi halba, siis kogu maksusüsteemi eesmärgi tagasiulatuv muutmine loob ohtliku pretsedendi.

Riigikohtu otsuses on tähelepanuta jäänud küsimus, kas ja millistel põhjendustel me saame seaduse eesmärke tagasiulatuvalt muuta. Kohus on sotsiaalmaksuseaduse eesmärgi tagasiulatuvat muutmist käsitlenud vaid lahendi mõnes punktis. Kuna seaduse eesmärgi tagasiulatuv muutmine sellisel viisil on Eestis esmakordne, siis on tegemist teedrajava lahendiga, mis seab paika õigusloomelised standardid järgmiste reformide tegemiseks.

Sellest vaatenurgast võib märgiliseks pidada kohtu tõdemust, et teise pensionisambast raha väljamaksmine juba enne pensioniea saabumist ei takista inimestel selle raha säästmist pensionipõlveks endale sobival viisil.

Kuna mul puudus võimalus vaadata kohtu nõupidamiste tuppa, ei tea ma selle mõtte kujunemislugu. Küll võib kirjapandust välja lugeda, et maksu tuleb lugeda eesmärgipäraselt kogutuks, kui maksumaksjal on põhimõtteliselt võimalik seda seaduses märgitud eesmärgil kasutada ja maksuraha on riigikassa asemel tegelikult maksumaksja taskus.

Kas juhul, kui isik on pidanud pidevalt tasulisel arsti vastuvõtul käima, võiks ta küsida tagasiulatuvalt sotsiaalmaksu tagasi, kui ta tõendab, et pole tasuta arstiabi kolme viimase aasta jooksul kasutanud ja tal on olemas erameditsiinikindlustus?

Miks mitte jagada vabaks töötuskindlustusmaksetena laekunud raha, sest ka see ei takista inimestel selle raha säästmist võimaliku tööta jäämise korral.

Tuleb loota, et sotsiaalmaksuseaduse eesmärgi lõdval tõlgendamisel ei ole laiaulatuslikku mõju teiste seaduste eesmärkide tagasiulatuvalt sisustamisel ning "Teneti" stsenaariumid Eesti õigusloomesse üle ei kandu. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: