"Riigikohus ei hinda seadust teljel hea-halb," ütles riigikohtu esimees Villu Kõve otsust tutvustaval pressikonvesrentsil. "Riigikohus hindab vaid seaduse põhiseaduse pärasust." Mõni hea seadus võib olla põhiseadusvastane ja mõni halb seadus põhiseaduspärane, rääkis Kõve.

Riigikohus lahendas asja üldkogus ja selle lahendamisel osalesid kõik riigikohtu kohtunikud. Otsusele jõudmine ei olnud Kõve sõnul lihtne ja otsusele jõudmine oli kompromisside ja hääletuste tulemus. Hääletuse tulemusel ei toetanud otsust seitse kohtunikku 19 riigikohtunikust. Seejuures veel kaheksa kohtunikku toetasid küll lõpparvamust, kuid ei nõustunud täielikult sinna viinud loogikaga.

Riigikohtu esimees tunnustas president Kersti Kaljulaidu selle eest, et ta nii suure muudatuse kaasa toova eenõu riigikohtusse tõi, et hinnata selle põhiseaduspärasust. "Kui suuri muudatusi teha, on mõistlik selle osas ka põhiseaduspärasuse osas selgus saada," rääkis Kõve.

Kõve lisas, et muudatustega kaasnevad mitmed inimeste põhiõiguste riived, kuid kohtu enamuse hinnangul need ei ole piisavad, et pensionireformi põhiseadusega vastuolus olevaks pidada. Seega ei ole ka välistatud muudatuste hilisem põhiseaduslik kontroll. See tähendab, et näiteks, kui reformi läbiviimisel võiks keegi kahju kannatada, saaks ta kohtusse pöörduda.

"Välistatud ei ole selle seaduse hilisem põhiseaduslik kontroll riskide realiseerumisel, mis võib jõuda ka teistsuguse tulemuseni," rääkis Kõve.

Eriarvamusele jäänud riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ütles, et tema jäi peamiselt eriarvamusele seoses inimest omandi põhiõigustesse sekkumisega.

"Sekkutakse nende õigustesse, kes sooviksid sambasse jääda," ütles Pilving ja lisas, et kui inimesed hakkavad suures hulgas fondidest lahkuma, siis võiksid need inimesed, kes nendesse jäävad, oluliselt raha kaotada. "Samas üldkogu ei näinud, et suurt katastroofi tekiks. On ka garantiid, mis peaksid vältima suuri vapustusi," rääkis Pilving.

Eriarvamusele jäänud kohtunikud nägid Pilvingu sõnul selle reformi tõelise eesmärgina valitsuse püüdu teist pensionisammast parandada. Vabaduse suurendamine, nagu on deklareerinud reformi eest võitlev Isamaa, on Pilvingu hinnangul teine nimi raha väljavõtmiseks. "See ei saa olla eraldiseisev eesmärk. Me analüüsisime, kas teine sammas muutub paremaks, kui raha välja võetakse, ja me ei näinud seda kuskilt," rääkis Pilving.

 Pilving möönis, et pensionireformiga ei pruugi vanaduskaitse langeda alla miinimumtaseme, aga süsteemist raha välja võtmine siiski süsteemi ei paranda. "Põhjenduse eesmärk töötab sellele ise vastu," rääkis Pilving.

Siiski riigikohus on oma otsuse teinud ja pensionireform kehtib, rääkis riigikohtu esimees Kõve. Kuivõrd president Kersti Kaljulaid ka selle teisipäeva lõunal välja kuulutas, peaks see jõustuma Riigi Teatajas avaldamise järgsel kümnendal päeval. Kõve samas märkis, et võimalik, et seadusandjal on huvi seal ette nähtud kuupäevi pisut muuta, et jõustumist sujuvamaks teha.