Kantar Emori oktoobrikuistest küsitlustulemustest selgus, et raha plaanib teisest sambast võtta välja 21 protsenti kogujatest ja peamiselt kasutaksid nad väljavõetavat raha laenude tagasimaksmiseks, aga ka koduga seotud kulutusteks, näiteks remondiks.

Mina ei soovita raha väljavõtmisega kiirustada. Seda mitmel põhjusel. Kui otsustate raha välja võtta, siis tähendab see seda, et te ei saa enam järgneva kümne aasta jooksul teise pensionisambaga liituda ja te ei saa ka riigilt enda säästudeks nelja protsenti teie töötasult tasutud sotsiaalmaksust.

Neli protsenti laekub edaspidi esimesse sambasse, kus see summa hakkab mõjutama teie esimese samba pensioni suurust. Esimese samba pension sõltub sotsiaalmaksu laekumisest, inflatsioonist, teenitud palgast, tööstaažist ja muidugi ka poliitikute otsustest.

Kaaluksin teise sambasse kogunenud säästude välja võtmist olukorras, kus mul on vaja kiiresti teha mõni tervisekulutus või plaanin osta kodu ja vaja on saada kokku omafinantseering. Näiteks kodu remondiks või sisustamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks ma II samba sääste kasutada ei soovita, sest säästud kogunevad aeglaselt, neid on võimalik sirgeks lüüa aga väga kiiresti. Pole mõistlik kulutada teise samba raha oma kunagi tehtud kulutuste eest tasumiseks.

Laenude kiiremaks tagasimaksmiseks tuleks eeskätt vaadata üle igapäevased kulutused ja näpistada vajalikud summad igapäevasest eelarvest.

Teisest sambast raha välja võtmise vastu on fakt, et teisest sambast lahkumisega teete riigile korraliku maksukingituse. Riik võtab II sambasse kogunenud summalt endale 20 protsenti avaliku sektori kulude katmiseks ja lisaks neli protsenti teie sotsiaalmaksust pensionikassasse praegustele pensionäridele jagamiseks.

Oluline on arvestada ka sellega, et kui te otsustate aasta alguses raha välja võtta, siis see otsus realiseeritakse septembris ehk te ei pruugi saada sama summat, mis teil aasta alguses II sambast lahkumisotsust langetades sinna oli kogunenud.

Veel on võimalik suunata teises sambas olev raha spetsiaalsele investeerimiskontole ja seda ise edasi investeerida. Sellisel juhul ei karistata teid tulumaksuga ning jätkub ka 2+4 skeem. 

Kui te pole aga varem ise aktiivselt investeerimisega tegelenud, siis ei soovita ma iseseisva investeerimisega alustada pensionisäästudega. Pigem alustage investeerimist teiste säästudega ning kui esimesed triibulised on käes, alles siis tasub mõelda pensioniraha investeerimiskontole toomisele.

Teise sambaga pole mõistlik tormata. Kiirustada tasub aga kolmanda sambaga liitumisega, mis on praegu tänu maksustamisele väga atraktiivne investeerimisvõimalus.

III sambasse tehtud maksetelt saab teatud piirini tulumaksu tagasi ning kui te ei võta III sambast raha välja enne 55 eluaasta täitumist, siis peate väljamakselt tasuma ainult kümme protsenti tulumaksu. See võimalus kaob uuest aastast ära ja tulevikus sõltub maksustamine sellest, milline on pensioniiga. Seega tasub praegu mõelda II sambast väljumise asemel hoopis III sambaga liitumisele.

Pensionireform toob kaasa olulisi muutusi pensioni väljamaksete osas. Praegu oli pensionile jäädes väga vähe vabadusi ja enamus pidid sõlmima kindlustusfirmadega lepingu. Nüüd on kõigil juba pensionile jäänud inimestel võimalik uuesti otsustada, kas soovitakse kindlustusfirmadega sõlmitud lepingust loobuda II sambas olev summa võtta välja kogu täiega või jätkata kindlustusfirma maksetega.

Kogu summa väljamaksmise plussiks on see, et te saate seda summat ise edasi investeerida ja nii teenib II sambasse kogunenu teile ka tulu pensionil olles. Risk on aga see, et kui aktsiaturud langevad, siis te võite kaotada või kui elate kaua, siis kulutate enne eluea lõppu teise samba raha ära ning peate leppima hiljem ainult esimese samba ehk riikliku pensioniga.

Eesti pensionifonde on kritiseeritud madala tootluse pärast. Tegelikult on selles osaliselt süüdi ka pensionikogujad ise, sest valdav osa pensionifondide klientidest eelistab koguda raha konservatiivsetesse fondidesse.

Kui te II sambast ei lahku, siis vähemalt tasub vaadata üle, millises fondis teie pensioniraha kasvab. Kui teil jääb pensionini kümme või rohkem aastat, siis olge riskialtimad ja investeerige agressiivsetesse suurema aktsiariskiga fondidesse.

Pensionifondide valikul on oluline pöörata ka tähelepanu teenustasudele ehk eelistage fonde, kus teenustasud on väikesed, sest mida väiksemad on teenustasud, seda suurem on see summa, mis fondides investeeritakse. Lühiajaliselt ei pruugi see olla väga tähtis, kuid pikas perspektiivis on teenustasude suurus teie tulevasele pensionile olulise mõjuga. 

Uuest aastast kehtima hakkava pensionireformi positiivne külg on see, et nüüd on inimestel palju rohkem valikuvõimalusi enda tuleviku kindlustamiseks.

Senise kohustusliku kogumispensioni suureks plussiks oli aga see, et inimesed pandi kohustuslikus korras säästma ehk kõigil teise sambaga liitunutel on olemas rahaline puhver. Mõistlikult käitudes on võimalik seda rahalist puhvrit kasvatada ja nii luua endale parem pensionipõlv tulevikus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.