Riigikohus ei näe kogumispensioni reformis vastuolu põhiseadusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikohtunik Ivo Pilving, riigikohtu esimees Villu Kõve ja riigikohtunik Heiki Loot pressikonverentsil
Riigikohtunik Ivo Pilving, riigikohtu esimees Villu Kõve ja riigikohtunik Heiki Loot pressikonverentsil Autor/allikas: ERR

Riigikohtu üldkogu jättis rahuldamata president Kersti Kaljulaidi taotluse kuulutada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.

Reformiga antakse tööealistele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.

Riigikohus tegi kindlaks, et seadus riivab omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse, seisab otsuses. Reformi eesmärgid – eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine – kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused.

Riigikohus nõustus presidendiga, et põhiseadusest tuleneb eraldiseisev õigus saada riigilt vanaduses abi. Samas ei sätesta põhiseadus vanadusabi andmise viisi ega konkreetset suurust, vaid jätab need seadusandja otsustada. Kohus on õigustatud sekkuma üksnes juhul, kui põhiseaduses nõutav vanadusabi tase pole ilmselgelt tagatud või seadusega halvendatakse meelevaldselt abi ulatust ja tingimusi.

Ainuüksi kohustusliku kogumispensioni kaotamine või süsteemi oluline muutmine ei tähenda riigikohtu hinnangul seda, et riigi abi väheneks automaatselt alla põhiseadusega nõutud määra. Kohus ei pidanud tõenäoliseks kõige negatiivsemate prognooside täitumist ja seeläbi vanadusabi põhiõiguse rikkumist.

Omandipõhiõigus

Riigikohtu hinnangul võib reform mõjutada negatiivselt nende inimeste varalist seisu, kes soovivad jätkata teise sambasse pensioni kogumist. Prognooside põhjal nõuab raha väljamaksmist arvestatav hulk osakuomanikke, mis sunnib fonde paigutama raha kergemini realiseeritavatesse ja vähem tulusatesse varadesse. Vähemalt lühiajaliselt kärbiks see tootlust ja riivaks osakuomanike omandipõhiõigust.

Samas, nendib riigikohus, on reformiga ette nähtud ka mitmeid lahendusi võimalike negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja prognooside põhjal pole alust arvata, et fondid ei suudaks väljamakseid teha.

"Selle kohta puuduvad usaldusväärseid andmed, milline on seaduse pikemaajaline mõju ning kas ja kui kiiresti fondide mahud ja tootlused võiks taastuda. Eelnevat arvestades pole kohtu hinnangul omandipõhiõiguse riive intensiivne ja seda õigustab eesmärk suurendada inimeste otsustusvabadust."

Samuti analüüsis riigikohus reformi mõju praegu teisest sambast pensionit saavate inimeste omandipõhiõigusele ning jõudis sarnasele järeldusele.

Võrdsuspõhiõigus

Riigikohus nentis, et reform riivab ka võrdsuspõhiõigust. Teise pensionisambaga liitunud inimestel on reformi tulemusena võimalik fondist raha välja võtta ja nii saavad nad vabalt kasutada sotsiaalmaksu 4 protsendi osa, mille riik nende eest fondi kandis. Sellel võib olla maksutagastusele sarnane mõju. Teise sambaga mitteliitujad niimoodi raha tagasi ei saa.

Kohtu hinnangul oleks teise sambaga mitteliitujatele riigieelarvest väljamaksete tegemine väga keeruline ja kulukas, mistõttu on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud ja riive põhiseadusega kooskõlas. Õiglase summa leidmine oleks raske, sest riiklikke pensioneid mõjutab indekseerimine, osakute väärtust aga fondide tootlus ja kulud.

Ettevõtlusvabadus

Reformi analüüsiti ka ettevõtlusvabaduse vaatepunktist. Seadusega antakse teisest sambast pensioni saajatele uus alus pensionilepingu ülesütlemiseks ja kogunenud raha väljamaksmiseks. Uus kord loob riski, et lepingu ütlevad üles esmajoones pensionärid, kes terviseandmete põhjal usuvad, et nende eluiga on lühem ja peavad kasulikumaks raha korraga välja võtta. See tooks omakorda kaasa fondi klientide keskmise oodatava eluea pikenemise ja kulude kasvu. Lisaks kaotab fond lepingute ülesütlemise tõttu võimaluse teenida tulu kindlustusmaksete investeerimisest ja lepingute haldamisest.

Riigikohtu hinnangul riivab see kindlustusandjate ettevõtlusvabadust ja õiguspärast ootust, aga mitte liiga intensiivselt. Võimalus öelda pensionileping üles on ühekordne ja ajutine lahendus. Riskide maandamiseks on seaduses ette nähtud ülesütlemise tasu, antud fondidele võimalus lõpetada kasumi jaotamine pensionäridele ja viimaks lepingute täitmise üleandmine riigile.

Usaldusküsimust ei tohi kergekäeliselt kasutada

Presidendi taotluses nimetatud probleemid olid riigikohtu arvates iseenesest tõsised ja nende kohtu ette toomine põhjendatud. Kui seadus on laialdase mõjuga, puudutab suurt hulka inimesi ja tekitab ühiskonnas põhimõttelisi lahkarvamusi, siis on mõistlik hinnata selle põhiseadusele vastavust enne jõustumist.

Lisaks presidendi tõstatatud küsimuste lahendamisele märkis riigikohus, et põhiseaduspärasuse kontrollile allub ka seaduse sidumine usaldusküsimusega, mis lihtsustas ja kiirendas selle vastuvõtmist riigikogus.

"Selle meetme kergekäeline kasutamine võib viia parlamentaarse arutelu tasalülitamiseni. Praegusel juhul rikkumist siiski ei leitud, sest valitsus kasutas usaldusküsimust opositsiooni obstruktsioonitaktika tõttu."

President peab nüüd vaidlustatud seaduse välja kuulutama ja see jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud sätted, millele seadus näeb ette erineva jõustumisaja.

Vaidluse taust

Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu pensionireformi seaduse, millega muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks ning tekiks ka võimalus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli 45 saadikut. Valitsus sidus seaduse vastuvõtmise usaldushääletusega, et vältida opositsiooni venitamistaktikat.

7. veebruaril jättis president kuuele põhiseaduslikule riivele viidates seaduse välja kuulutamata ja saatis selle riigikogule arutamiseks tagasi.

11. märtsil võttis riigikogu pensionireformi seaduse sisuliselt muutmata kujul uuesti vastu.

20. märtsil otsustas president jätta pensionireformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: