Kitt: pensionireformil on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele
Sellel, et osa inimesi võtavad oma teise pensionisambasse kogunenud raha välja, on pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele, ütles majandusekspert, Swedbank Eesti endine juht Robert Kitt "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus. Tema sõnul on pensionifondid paigutanud Eesti majandusse väga palju raha, kuid edaspidi see väheneb.
Riigikohus ei saanud hinnata reformi skaalal hea-halb. Teie saate.
Kelle jaoks halb, kelle jaoks hea. Mulle tundub, et jõukamad eraisikud kindlasti võidavad - nendel on rohkem valikuid -, vaesemad mitte. Ja nähtavasti ka võidavad sellest asjast pangad.
Mida teie soovitate inimestel teha? Kas selle reformi järel tasub jätta raha teise sambasse?
See sõltub väga palju, kui palju sinna kogutud on ja milline on inimeste enda kogemus või usk oma tegevusse. Üks on selge, et kui on riik pakkunud võimaluse panna ise kaks protsenti oma palgast ja saada sinna neli protsenti juurde, siis sellist lihtsat, odavat ja ma ütleks, et tulusat lahendust, teist ju ei ole.
Kas te näete ka mingit riski, et kui ühed võtavad raha välja, siis allesjääjate pensionivara väärtus väheneb? See on üks küsimusi, mida riigikohus kaalus.
Ma ei usu seda, et nüüd fondidel mingid suured probleemid tekiksid rahade väljamaksmisega. Fondid on tugevad, see risk, et riigikohus otsustab, on kogu aeg pikalt üleval olnud. Ma ei usu, et siin tekivad väljamakseprobleemid või midagi sellist.
Küll aga on sellel pikaajalised tagajärjed Eesti majandusele ja seda just selles kontekstis, et pensionifondid on viimaste aastate jooksul jõuliselt Eesti majandust finantseerinud. Kui vaadata numbreid, siis oluliselt rohkem kui pangad, kes on andnud vaid laenu. Eesti pensionifondid on üle poole miljardi euro oma vahenditest paigutanud Eesti majandusse nii omakapitali, laenu ja muude instrumentide näol. Ja on selge, et kui fondidel on kohustus raha välja maksta esimesel nõudmisel, siis nad ei saa niisuguseid investeeringuid enam teha.
Kas valitsemistasud võivad jätkata langemist?
Valitsemistasudega tänu Tuleva tulekuga mõni aasta tagasi toimus oluline murrang ära. Need on küllalt palju alla tulnud. Aga ma arvan, et nüüd seoses selle ebakindlusega tõenäosus, et keegi teine nüüd, väline fondivalitseja või mõni uus tegija tuleb siia turule, see kukkus.
Kas on võimalik, et nüüd, kus mingi osa inimestest - väidetavalt viiendik - lahkub teisest sambast, see paneb fondid pingutama, et kliente saada ja töötada klientide nimel, et kasvatada seda raha?
Ma arvan, et see on natukene naiivne. Fondivalitsejad, pangad on kogu aeg tööd teinud, et kliente saada, hoida. Konkurents turul hindade osas on olnud. Ma ei usu, et siin mingeid olulisi muudatusi sellega seoses tuleb.
Seadus annab nüüd inimestele võimaluse ise oma raha investeerida. Kui palju neid võimalusi Eestis üldse on?
Tegelikult on. Investeerimiskontole, kui sinna on võimalik osta erinevaid väärtpabereid, mida sinu pank pakub, siis tegelikult neid võimalusi on. Nüüd on küsimus väga lihtne, et kas inimene ise usaldab oma tegevust nii palju, et ta suudab kõiki fondijuhte lüüa. Kindlasti on selliseid inimesi olemas, ma usun, et inimesed on nutikad, aga kindlasti on ka paljud need, kellel oleks mõistlikum raha jätta fondidesse kasvama.
Endise pangajuhina saate ehk vastata konkreetselt ja usalt - üks põhjus, miks me siin hetkeolukorras oleme, on see, et inimesed ei olnud rahul sellega, kuidas nende pensioniraha on aastakümnete jooksul kasvanud. Kas te saate öelda, et pangad on siin teinud suurepärast tööd?
Pangad saavad alati, kõik saavad alati paremini teha. Alati on võimalus parandada.
Toimetaja: Merili Nael