Pangad teevad pensionireformi tõttu fondides väikseid muudatusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603454700000 | amCalendar}}
Pensionireform
Pensionireform Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Pensionireform pankade sõnul teise samba fondidesse suuri muudatusi kaasa ei too, sest osa muudatusi on juba läbi viidud ning edaspidi ollakse teatud valdkondades ettevaatlikumad.

Swedbank andis sel nädalal oma klientidele teada, et teise samba pensionifondide riskiprofiili tõsteti, muutes kolme fondi vanuselist soovitust.

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles ERR-ile, et fondide vanusepiire muudeti seetõttu, et pensioniiga Eestis kasvab, mitte otseselt paar päeva varem riigikohtust kinnituse saanud pensionireformi tulemusel.

"Nagu investeerimismaailmas ikka, kehtib ka pensionifondide puhul soovitus: mida pikem kogumisperiood, seda suuremaid riske tasub parema tootluse saamiseks võtta. Ka meie uuendatud soovitused on sellised, et nooremana eelistada fonde, mis võivad investeerida parema kasvu saavutamiseks kuni 100 protsenti aktsiatesse, kuna aeg on piisavalt pikk, et ka langusperioodidest taastuda ja regulaarselt kogudes pensionivara kasvatada," selgitas Peik.

Samas pensionireformil väga suurt ja otsest mõju Peigi sõnul fondidele ei olegi.

"Teine sammas muutub uuest aastast paindlikumaks, aga kogumise vajadus jääb, seega meie jätkame nagu seni," sõnas ta.

SEB suhtub ettevaatlikumalt kohalikesse turgudesse

SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles ERR-ile, et SEB pensionifondide osakuomanikud reformi mõju ei märka.

"SEB fondide vara on enamalt jaolt investeeritud rahvusvahelistele väärtpaberiturgudele, mille käibed on Eesti teise samba mahtu arvestades kolossaalsed ning meie tagasihoidlikud kogused ei suuda nende hindu liigutada," sõnas Schamaradin.

Ta lisas, et pensionireform ei tulnud pangale kuidagi üllatusena ning selle jaoks on tegelikult tehtud juba ettevalmistusi.

"Senisest ettevaatlikumalt suhtume kohalikule turule investeerimisse, kuid pole seda siiski täiesti lõpetanud. Balti väärtpaberid on vähem likviidsed kui näiteks globaalsete gigantide aktsiad ning nende hea hinnaga müümine ei pruugi igal ajahetkel õnnestuda. Sellepärast oleme juba eelmisest aastast nende varade suhtes võtnud ettevaatlikuma hoiaku," täpsustas ta.

Luminor ühtegi muudatust ei tee

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles ERR-ile, et Luminori fondid koosnevad ülekaalukalt varadest, millest on võimalik vajadusel väga kiiresti väljuda.

"See tähendab, et võimalikud tulevased klientide väljumised meie fondidest ei mõjuta fondidesse jäävaid kliente. Ei nende varade väärtusi ega ka planeerimatult fondide riskitasemeid," selgitas Pikkani.

Pikkani selgitas, et Luminor ei näe reformi valguses vajadust fondide riskiprofiile muuta.

"Fondid, mis on loodud konkreetseid klientide sihtgruppe silmas pidades varem, on meie hinnangul pikaajaliseks pensionivara kogumiseks sobilikud ka reformijärgselt. Tulenevalt väga madalast ebalikviidsete varade osakaalust fondides, et teki sellist survet meil ka suuremamahulise klientide lahkumise korral," ütles Pikkani.

Ka LHV vähendab kohalike investeeringute osakaalu

LHV Varahadluse tegevjuht Vahur Vallistu ütles ERR-ile, et seitsmest LHV pensionifondist on viis erineva riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondid. Vallistu lisas, et sedasorti investeeringud on loomult kõik likviidsed ja neis pensionireformiga seonduvalt esialgu muudatusi plaanis pole.

"LHV Varahaldus on kõrgema riskiklassiga aktiivselt juhitud pensionifondides senimaani lisaks noteeritud varadele otsinud ja ka teinud peaasjalikult just Eesti ettevõtete suunalisi börsiväliseid investeeringuid, kuid tegi pensionireformi ootuses ja teeb ka nüüd edasiselt selle jõustudes neid paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem ja valikulisemalt," sõnas ta.

Vallistu ütles, et LHV usub, et paljud inimesed, kes varasemalt teise sambaga liitunud ei ole, otsustavad nüüd investeerimist alustada, seda kas pensionifondide või peatselt turule tuleva pensioni investeerimiskonto kaudu.

"Laiemalt pensionireformi valguses usume, et olukorras, kus riigikohus samuti veel omakorda kinnitas, et teise samba vahendid on inimese enda pensioniraha ning kus seda saab edasiselt kasutusse võtta, mis tahes ajahetkel, kolm korda aastas, on teine sammas inimese enda jaoks edasiselt veelgi atraktiivsem säästmise ja investeerimise võimalus," lisas Vallistu

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: