Eestis on vabu hingamisaparaate veidi üle saja
Koos erasektori ja kaitseväe varudega oli Eesti meditsiiniasutustes oktoobris pisut üle saja vaba hingamise ventilatsiooni aparaadi, mida vajadusel saab intensiivravil olevate COVID-19 patsientide puhul kasutada.
Viimaste ööpäevadega on ka Eestis koroonapositiivsete arv märgatavalt kasvanud ning lisandunud mitu uut kollet. Kevadega võrreldes on aga haiglaravil ja juhitaval hingamisel praegu vähem inimesi. ERR uuris, kui palju on Eestis üldse hingamise ventilatsiooni aparaate, mida vajadusel saab intensiivravil olevate COVID-19 patsientide puhul kasutada.
Tartu Ülikooli kliinikumis on praegu 66 aparaati, millest ligikaudu kaks kolmandikku on igapäevases kasutuses, ütles kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ja kriisijuhtimismeeskonna juht, professor Joel Starkopf.
"Hingamisaparaadid on seotud voodikohaga, voodikohtadest 80 protsenti intensiivravis on hõivatud, küll plaaniliste, küll erakorraliste haigetega. Kõik need haiged ilmtingimata seal voodikohal ei ole tollel antud hetkel hingamisaparaadi all, aga ometi nendega on seotud personal ja see voodikoht," selgitas Starkopf.
Põhja-Eesti regionaalhaigla järel on Tartu Ülikooli kliinikum teine haigla Eestis, kus on suur ja arvestatav hulk hingamisaparaate. Seepärast on ka loogiline, et lõuna meditsiinistaabi piirkonnas ehk Narvast Valgani, aga ka Järva ja Viljandi haigla puhul kehtib praegu kokkulepe, et kõik mainitud piirkondadest pärit COVID-19 positiivsed inimesed, kes aparaadihingamist vajavad, saadetakse esmalt ravile Tartusse.
"Me tsentraliseerime tõesti need haiged kliinikumi sellest Lõuna-Eesti piirkonnast, see on nii-öelda esimeses etapis. Me arvame, et see on mõistlik, kuivõrd see kompetents on parim meil kliinikumis. Seal saavad need haiged parima ravi. Need on rasked, kriitilised haiged, nende ravi kestab kaua, intensiivravis sageli kaks nädalat. Siin on tõepoolest komplekset käistlust vaja ja nõndaviisi ma arvan, et see on parim taktika praegu siin piirkonnas," rääkis Stakopf.
Arvesse tuleb võtta ka seda, et mõnes kohalikus haiglas, näiteks Jõgeval pole ühtegi hingamisaparaati või on neid ainult mõni, nagu näiteks Valgas, Lõuna-Eesti haiglas Võrus või Kuressaares. Nendest vähestestki on enamik juba kasutusel näiteks infarkti, ajutrauma või mõnel muul põhjusel. Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule rääkis aga, et vajadusel on suvepealinnas võimekus vastu võtta intensiivravisse kuni 20 haiget, kes hingamise ventilatsiooni aparaate vajavad.
"Normaalses olukorras meil on üks isolaator, kus on väga headel tingimustel võimalik nakkushaiget isoleerida intensiivraviks," rääkis Sule.
"Kui nüüd me tahame minna sammu edasi, oma võimekust kasvatada, siis me peame selleks eraldi tiiva looma. See annab meile võimekust juurde suurusjärgus kuus kuni seitse voodit ja kui nüüd peaks tekkima selline olukord, et üle vabariigi on intensiivravi vajavate COVID-haigete hulk veelgi suurem, siis me oleme võimelised kuni 20 voodikohta selleks kasutusele võtma. Sga see tähendab juba haiglatöö drastilist ringitegemist."
Oktoobrikuu keskpaiga seisuga oli terviseameti andmetel haiglavõrgus kokku 250 hingamis ventilatsiooni aparaati, millest igapäevaselt on kasutuses 80 protsenti. Seega on vabu aparaate haiglates, mida näiteks juhitaval hingamisel vajava COVID-19 patsiendi jaoks kasutada 49. Kui juurde lisada erasektori võimekus ja kaitseväe varud, on vabu aparaate oktoobrikuu seisuga kogu riigis kokku veidi üle saja.
Aasta lõpuks aparaatide hulk tõuseb nii, et erasektori, kaitseväe ja haiglate peale kokku saab olema 185 aparaati. Nii näiteks saab Tartu Ülikooli kliinikum juurde 25, Pärnu haigla aga seitse aparaati. Seda, kas aparaatide arv on piisav või mitte, on nii Sule kui Starkopfi sõnul keeruline hinnata, sest keegi ei tea, kuidas koroonaviirus edaspidi kulgeb.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi