Kavandatava töölepingu seaduse muudatusega kaoks tööandjal 13-14-aastase lapse palkamiseks tööinspektsioonilt loa taotlemise nõue. Praktikas tähendab see, et noorega saaks võlaõiguslikku lepingu asemel sõlmida töölepingu, mis annab noorele rohkem kaitset kui võlaõiguslik leping.

Võlaõiguslikke lepinguid tehakse üldiselt professionaalsete teenusepakkujate vahel, ütleb sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk.

"Sageli tehakse 13-14-aastase noore töölevõtmiseks temaga hoopis võlaõiguslik leping, mis on kas käsundus- või tööettevõtlusleping, mis tegelikult pakub noorele palju vähem kaitset. Aga töölepinguseaduses on näiteks tööohutuse tingimused ja sarnased asjad kõik paigas, samuti kui palju noor peab puhkama. Võlaõiguslepingus selliseid tingimusi sees ei ole," ütles Turk.

Lastekaitse Liidu hinnangul ei tulene probleemid aga sõlmitavast lepingust, vaid suurim murekoht on hoopis sihtkontrollide käigus tuvastatud rikkumised, peamiselt seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega.

"Kui näiteks aastal 2018. külastas tööinspektsioon 89 tööandjat ja tuvastati 402 rikkumist, millest 251 olid seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega, siis tekib paratamatult küsimus, et miks sellist muudatust vaja teha on, see kuidagi ei aita kaasa lapse õiguste tagamisele," tõdes Lastekaitse liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar.

Ministeerium ütleb aga, et seadusemuudatusega väheneks tööinspektsiooni koormus dokumentide läbivaatamisel ning see annaks omakorda rohkem võimalusi kontrolle teha.

"Ehk pigem sõlmitaks töölepinguid noortega ja see annaks ka tööinspektsioonile võimaluse kontrollimas käia, kas tööandjad täidavad oma kohustusi, mida alaealise töötamisel peab arvestama," rääkis Turk.

Eelnõu peaks jõudma valitsusse selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ministeeriumi hinnangul võiks see jõustuda järgmise aasta kevadel või suvel.

Saar leiab aga, et eelnõu on veel toores: "Tuleks need võimalused laua taha tuua ja vaadata üle ka tööinspektsiooni seisukohad. Kui sihtkontrollide käigus tuleb nii palju rikkumisi välja, siis [peaks mõtlema,] kuidas neid ennetada. Kas on võimalik protseduuri digilahendustega muuta sujuvamaks. Ma näen ka tööandjate teadlikkuse tõstmist ja koolitamist ka väga olulise kohana. Võib-olla peaksid ametialade liidud seda kõik koos vaatama."