Lutsar ei poolda laustestimist
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar leiab, et Eestis ei ole mõistlik korraldada elanikkonna üleüldist testimist koroonaviiruse leviku tuvastamiseks nagu seda kavandab Slovakkia.
"Eks igaüks peab tundma oma riigi detaile, aga mulle ei tundu, et kõigi testimine oleks väga mõttekas rahakasutamine," rääkis Lutsar "Terevisioonis". Ta lisas, et pooldab pigem suunatud testimist, kus testitakse neid elanikkonna rühmasid, kus on oodata positiivseid testitulemusi.
"Küll on aga mõttekas jätkata seireuuringuid, mida me oleme ka kevadest saadik teinud," märkis professor ning avaldas lootust, et järgmine seireuuringute laine saab ka peagi rahastusotsuse ning sellega saab pihta hakata.
Lutsar selgitas, et seireuuringute puhul komplekteeritakse testitavad inimrühmad vastavalt Eesti rahvaarvule ning elanikkonna jaotusele maakondades. "Ja selle tulemuste põhjal järeldame haiguse leviku suurust," lisas ta.
Küsimusele Eestis igapäevaselt tehtavate testide arvu kohta ütles Lutsar, et tema hinnangul on see piisav. "Raporteerimise omapärade tõttu on tegelik testide arv isegi suurem kui igapäevaselt teatatakse. Tegelikult Eestis testitakse päris hästi," rääkis ta, lisades, et ainult märtsi esimestel nädalatel tehti liiga vähe teste, kuna oli puudus nii kaitsevahenditest kui testidest.
"Praegu pole ka meie positiivsete testide arv väga suur, kui näiteks võrrelda Tšehhiga, kus on 20-30 protsenti positiivseid teste, meil on see 3-4 protsendi peal," lisas Lutsar.
Lutsar kutsus inimesi testima ja mõistlikult käituma
Lutsar tunnistas, et perearstidelt laekunud info kohaselt hoiduvad mõned inimesed testimisest, pidades seda ebameeldivaks või isegi ohtlikuks.
"Küllap hoiavad inimesi eemal jutud, et see test on vastik. Tõesti see ei ole kõige meeldivam test, olen sellega nõus - aga see pole ka midagi nii hullu, et inimene seda välja ei kannata. Ma ei ole kuulnud, et kellelgi oleks testimisel mingisuguseid kõrvalnähte tekkinud. Ja ajju kindlasti pole võimalik selle testiga tungida. Ma ikka kutsuksin inimesi testima minema," rääkis Lutsar.
Testimine on oluline ka seetõttu, et leitaks üles kõik nakatunud lähikontaktsete seast, kuna Tallinnas ja Harjumaal on juba näha, et kõik nakatunud ei tea, kust nad on viiruse saanud, rõhutas Lutsar.
Professori sõnul ei saa öelda, et praegu kasvanud nakatumise põhjuseks oleks hiljutine koolivaheaeg.
"See ei ole tõenäoliselt koolivaheaja tulem. Sest kui me vaatame oktoobris või alates koolivaheajast haigestunute vanuselist struktuuri, siis nakatunute profiilide kohta koostatud graafikutest on näha, et valdavalt nakatuvad inimesed vanuses 25-65 aastat. Laste ja noorte kuni vanuseni 25 eluaastat nakatumine ei ole tõusnud. Pigem on nende numbrid oluliselt madalamad kui on tööealises elanikkonnas," rääkis Lutsar.
Sama näitavad ka igapäevased koroonaga nakatumise ülevaated, kus räägitakse töökoha kolletest ja ka mõnest koolist. "Praegu toimub peamine nakatumine ikkagi töökohas," rõhutas Lutsar.
Rääkides viiruse leviku ärahoidmise meetmetest rõhutas Lutsar juba teada-tuntud meetmeid: ära mine haigena tööle, hoia distantsi, ruumides, kus pole võimalik distantsi hoida, võiks maski kanda.
Küsimusele, kas tasuks kaaluda ka maskikandmise nõude kehtestamist ja selle eirajate trahvimist, leidis Lutsar, et usub Eesti inimeste mõistlikkusse, sellesse, et inimesed saavad ka ilma trahvihirmuta aru vajalikest käitumisreeglitest.
"Siis peab see protsess olema väga hästi paigas - mille eest trahvi tehakse ja kellele ning mis juhtub, kui trahvi ei maksa. Ma usun, et Eesti inimesed on nii arukad ja saavad ilma trahvimata aru," rääkis Lutsar.
Toimetaja: Mait Ots