Lisaks koroonapositiivsete arvu kasvule on Eestis hakanud kasvama ka positiivsete testide osakaal - nüüdseks on see juba 4,7 protsenti. Rahvusvaheliselt peetakse olukorda heaks, kui positiivsete testide osakaal jääb alla kolme protsendi.

"See näitab, et kuskil on palju asümptomaatilisi või väheste sümptomitega nakatunuid, keda me kätte ei saa," kommenteeris Vikerraadio saates "Uudis+" Eesti positiivsete protsenti viroloogiaprofessor Irja Lutsar. "Kogu Eesti ulatuses see neli protsenti ei ole ka veel hull, aga kui vaatame piirkondlikult, siis mõnedes piirkondades, ennekõike Ida-Virumaal, on protsenti olnud mitu nädalat üle kolme protsendi iga päev."

Sümptomivaba läbipõdemine

Lutsar näeb ainsa lahendusena viiruselevikut kontrolli alla saada järjest laialdasemas testimises, ent seda peab tegema sihitatult.

"Ilmselt on meie võti testimine-testimine-testimine. Kui me neid positiivseid leida tahame, siis need on pigem nende lähikontaktsete hulgas," ütles Lutsar.

Ta ei poolda pimedat laustestimist, nii nagu tehti Hiinas: 11 miljoni elanikuga linnas tuvastati üks nakatunu, mispeale testiti ära kogu linn.

Lutsar möönis, et kuivõrd viirust tuvastatakse Eestis järjest enam ilma haigussümptomiteta inimestel, on väga raske selle levikut piirata.

"Neid on tõesti võimatu kätte saada. Kui olete asümptomaatiline, aga teie kodus on keegi juba positiivne, tuleks kindlasti testida, mis sest, et teil sümptomeid pole. Just lähikontaktsete hulgast tuleks otsida, kui on soov leida. See on väga raske, aga positiivne proov tuleb tõenäoliselt nende hulgast," ütles Lutsar.

Ta tõi näiteks Rapla hooldekodu, kus kõik tuvastatud nakatunud olid asümptomaatilised, ehkki neid oli palju.

Ka hiljuti tehtud seroepidemioloogilisest uuringust selgus, et 80 protsendil neist, kel olid tekkinud antikehad, polnud teadmist, et nad üldse oleks mingit viirushaigust põdenud.

Koolid jäägu avatuks

"Kui hooldekodus avastatakse esimene juhtum, tuleb kõik ära testida, sest see esimene juhtum ei pruugi tegelikult olla esimene juhtum," pakkus Lutsar, kuidas kinnistes kollektiivides nagu vanglad ja hooldekodud viiruse levikut kontrolli alla saada.

Lutsar toonitas, et kindlasti tuleks hoiduda ka ülereageerimisest - näiteks pole mingit põhjust koole ja lasteaedu profülaktiliselt kinni panna, sest epideemia ei püsti laste nakatumisel ning nakatunud lapsed põevad haigust kergelt. Ka riigid, kus rakendatakse väga rangeid meetmeid ja suletakse näiteks söögikohti, on jätnud koolid ikka avatuks.

Lutsar ütles, et ka riikides, kus kasvab jõudsalt nakatumine - näiteks Hispaania ja Belgia - , pole suremuse kasv olnud siiski võrreldav kevadise lainega, sest testimine on ulatuslikum, mistõttu saadakse ka rohkem nakatunuid kätte.

"Need on väga tihedalt asustatud maad, elanike tihedus on suur ja üksikuid koldeid nad kontrollida ei jõua. Meie veel jõuame," ütles Lutsar, hoiatades, et peame ära hoidma olukorra, kus viiruse levik ülepea kasvab. "Ei taha, et läheks nagu Tšehhis, kus tuleb haiglaid ja intensiivravikohti juurde teha. Ruumid ja voodid veel leiab, aga intensiivravi oskavat personali ei koolita kuidagi ühe nädala ega ühe kuuga välja."

Vaktsiin endist elu tagasi ei too

Lutsari sõnul on kolm ettevõtet praegu kõige lähemal vaktsiini väljatöötamisele, ent ka kõige optimistlikumal juhul ei jõua vaktsiin meieni enne järgmise aasta esimese kvartali lõppu või teise algust. Ja ka siis ei tule endine elu tagasi, sest vaktsiini efektiivsust ei tea.

"Vaktsiini efektiivsust loetakse heaks, kui see on 50 protsenti. See tähendab, et pooltel see töötab, pooltel ei tööta. Nii et see vaktsiin annab meile mingit leevendust, aga kindlasti ei tähenda see seda, et aprillis on meie endine elu tagasi – me reisime, me maske ei kanna ja käsi ei pese – ei, seda ma ei näe," ütles Lutsar.