Lutsar ütles ERR-ile, et talle on silma jäänud, et üsna palju levib viirus praegu pereringis ja tema kõige suurem mure on see, et noored koroonahaiged nakatavad oma vanemaid või ka vanavanemaid, kes tihtipeale vajavad haiglaravi ja seda sagleli pikema aja jooksul.

"Me peaksime väga jõuliselt katsuma vähendada nakatumist perekonna sees. Ma ei pea päris õigeks, et väikeste sümptomitega noori inimesi panna haiglasse, aga inimesed peaksid ise mõtlema, kuidas ma saaksin vältida oma pereliikmete nakatamist," lausus Lutsar.

"Kui me elame kõik ühes korteris koos, sööme koos, vaatame televiisorit koos, siis on väga väike tõenäosus, et teised pere liikmed ei nakatu. Aga äkki on võimalus minna maamajadesse, suvilatesse, kellel on olemas. Võib-olla õnnestub leida kuskilt tühi korter," pakkus Lutsar.

Kui aga inimesel neid võimalusi ei ole, õpetas Lutsar, kuidas tuleks käituda pere liikmetega sama katuse all elades.

"Või kui ma olen kodus ja ma olen pere ainuke koroonapositiivne, siis ma lähen oma tuppa, ma ei tule sealt ilma maskita välja, ma ei söö perega koos, ma suhtlen nendega mobiiltelefoni teel, ma käin vannitoas ja WC-s kõige viimasena, ma ei vaata minutitki televiisorit koos teistega," õpetas Lutsar.

Samuti rõhutas Lutsar maskide olulisust, eriti praegu Tallinnas ja Ida-Virumaal. "Siseruumides, kus ei ole võimalik distantsi hoida, ühistranspordis maskid ette ja meelde tuletada kõik hügieenireeglid," lausus Lutsar.

Lutsar rõhutas ka seda, et kui ikkagi perearst soovitab teha koroonatesti, siis tuleks see ära teha. "Ta ei ole kõige meeldivam test, aga ta ei ole ka täiesti talumatu."

Läti madal nakatumiste arv oli arusaamatu

Selgitades viiruse leviku hoogsat tõusu Lätis, ütles Lutsar, et see on ootuspärane.

Pigem oli Lutsarile raskemini arusaadav see, et Lätis oli pikalt väga madal nakatumise tase.

"Kui te vaatate seda, mis Eestis toimub, siis meil need asjad tõusevad lameda kurviga. See Läti suur tõus võib tulla ka pelgalt ühest või kahest koldest. Me oleme selle haigusega näinud, et isegi, kui inimesed nakatuvad, ei nakatu kõik korraga. Seal võis olla väike varjatud levik. Võimalik, et selle varasema nakatumiste kontrolli taga olid mingid meetmed, aga minu jaoks oli alati arusamaatu, et meil tuleb pidevalt välismaalt sisse toodud juhte ja tekkis küsimus, kas lätlased üldse ei reisi," rääkis Lutsar.

Viiruse uus laine Euroopas tuleneb karjaimmuunsuse puudumisest

Lutsari sõnul on koroonaviiruse uus laine haaranud kogu Euroopa ning viiruse jaoks on väga suur hulk Euroopa populatsioonist, kellel ei ole antikehasid viiruse vastu. "Isegi riikides nagu Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik või Prantsusmaa, kus tundus, et need riigid on väga kõvasti pihta saanud," sõnas ta.

Lutsar rääkis, et ühe Hispaania uuringu järgi oli kogu Hispaania populatsiooni arvestades seal vaid viiel protsendil antikehad. Eraldi piirkondi vaadates oli pealinnas Madridis 11 protsendil inimestest antikehad, või teisisõnu 89 protsenti on veel haigusele vastuvõtlikud.

"Kui inimestel ei ole antikehasid, siis paratamatult viirus leiab üles need inimesed, kes on haigusele tundlikud. Kas me tahame kasutada sõna "karjaimmuunsus" või mitte, aga see peab lõpuks tekkima. Ma loodan, et me saame selle karjaimmuunsuse tekitada hea vaktsiiniga, aga täna, homme ja ülehomme meil seda vaktsiini veel ei ole," lausus Lutsar.

Riikide sulgemisel ei ole püsivat efekti

Küsimusele, miks viirus vahepeal üldse taandus, vastas Lutsar, et see tulenes rangetest piirangutest ja praktiliselt tervete riikide sulgemisest.

"See on hästi teada, et kui terved riigid kinni panna, siis viiruse ringlus katkeb, aga see ei ole püsiv efekt," selgitas Lutsar.

"Mõnedes riikides see esimene laine oli nii maha surutud, et seda esimest lainet sisuliselt ei olnudki. Kui ma vaatan Slovakkiat, siis seal nagu nakatumist enne ei olnudki, aga nüüd on päris palju," lausus Lutsar.

Teise olulise faktorina tõi Lutsar välja koroonaviiruste hooajalisuse ja kuigi Euroopas tundub veel jätkuvat suhteliselt soe ilm, siis näiteks õhuniiskus on juba muutunud.

Samuti ei ole Lutsari sõnul paljudes Euroopa riikides tugevaid piiranguid enam uuesti kehtestatud. "Seetõttu see viirus ka ringleb," lisas ta.