Lutsar: vähenenud viirusejuhud ei näita trendi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Irja Lutsar
Irja Lutsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et viimaste päevade positiivsete koroonatestide arvud on küll väiksed, aga ei saa öelda, et tegemist oleks langustrendiga.

Millega te selgitate viimaste päevade madalate numbrite kontekstis meie koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda?

Ilmselt on mingid kolded saadud kontrolli alla.

Mulle tundub, et Tallinnas on viimastel päevadel olnud vähem nakatunuid, Ida-Virumaal ikkagi tuleb neid uusi juhtumeid juurde.

Kas selles kontekstis on tulemust andnud võib-olla mõned kehtestatud piirangud, näiteks üleriigiline alkoholimüügi öine piirang?

Ma ei ole seda detailselt uurinud. Ma ei oska öelda. Võib-olla mingil määral on ta seda pidutsemist vähemaks võtnud.

Mingil määral on inimesed ka tunnetanud, et haigus ei ole kuhugi kadunud, haigus on meil tagasi. Ja ehk nad haigena tööle ei lähe. Aga sellest, et mõni päev on vähem [nakatunuid], ma küll suurde vaimustusse ei satuks.

Te selles siis trendi ei näe?

Jah. See on väga tore, et viimased päevad on natuke vähem nakatumisi olnud, aga Ida-Virumaal minu meelest ei ole väga suuri muutusi, kui nendele numbritele otsa vaadata. Seal ikka lisandub uusi, küll õnneks juba teadaolevatesse kolletesse, uusi koldeid ei ole lisandunud. Aga minu meelest tuleb seda asja hoolega vaadata ja mitte teha põhjapanevaid järeldusi väiksest langusest - ega ka väiksest tõusust.

Kuidas te võrdleksite Eesti olukorda Läti olukorraga, kus viimasel nädalal on see tõus olnud veelgi jõulisem?

Ilmselt on igal riigil oma infektsiooni kulg. Pole ju ükski riik jäänud puutumata.

Kevadel küsiti minult mitu korda, et miks meil ei ole nii nagu Tšehhis. Nüüd jällegi me keegi ei tahaks, et meil oleks nagu Tšehhis. Ja on Lätis oma kulg, on Soomes oma kulg.

Siin ei ole nagu ühte retsepti, et see, mis töötab Lätis, tingimata töötab ka Eestis ja vastupidiselt. Kõik riigid peavad ikkagi vaatama, missugune on kõige õigem tee nende riigile.

Ja me oleme Eestis väga selgelt ära deklareerinud, et meie eesmärk on hoida nakatumine niisugusel madalal tasemel, et meie meditsiinisüsteem üle ei kuumeneks ja peaks vastu nii koroonahaigetele, aga samas oleks ka meditsiiniabi kõigi teiste haiguste korral kättesaadav.

Ma olen üsna kindel, et ka Läti saab oma puhangu kontrolli alla. Ilmselt tekkiski niisugune suur haigestumine ja praegu nad püüavad seda kontrolli alla saada.

Kas võib öelda, et kuigi riikides, nagu Eesti, Läti ja ka Soome, on tingimused ja olud sarnased, siis väga suur roll koroonaviiruse levikul on juhusel?

Ei, ma ei taha öelda, et kõik on nagu juhus. Eestis ei ole ju suurlinnu. Tallinn on küll suur linn, aga Tallinn ei ole suurlinn.

Kui me vaatame riike, mis on praegu väga hädas, Hispaania, Belgia, Holland, siis seal inimesed elavad palju tihedamalt koos kui näiteks Eestis. Võimalik, et nii Eesti, Läti kui ka Soome eripära ongi võrreldes Kesk-Euroopa või mõnede Lääne-Euroopa piirkondadega see, et meil on rahvastiku tihedus väiksem.

Me oleme väiksem riik ja meie terviseamet on teinud ikka super tööd. Väga paljud riigid ütlevad, et me ei jõua lihtsalt kontakte jälgida ja see on ka arusaadav.
Et nendes suurtes riikides on nii palju nakatunuid, et nad enam lihtsalt ei jõua igat kontakti jälgida. Eestis mulle tundub, et meie terviseamet on sellega väga suurepäraselt hakkama saanud.

Kas te oskate ka mingit hinnangut anda sellele, miks Lätis ja ka Soomes on viirus levima hakanud koolides, aga mitte niivõrd Eestis?

Kui viirus levib koolides, siis see pigem näitab seda, et viirus levib selles kogukonnas. Me Eestis näeme ka väga hästi, et viirus levib koolides nendes kogukondades, kus kogukonnas on nakatumist rohkem.

Näiteks Ida-Virumaal on päris mitmes koolis nakatunuid, aga nendes piirkondades, kus meil nakatumist on vähe, on ka koolid vähem pihta saanud.

Ma tahaks ka öelda siinjuures, et koolide profülaktiline kinni panemine ei ole kindlasti koroonaviiruse ennetamise praktika. Koolidesse on ikkagi see nakkus toodud kogukonnast. See pigem näitab seda, et nendes kogukondades levib viirus, mitte pelgalt ainult koolides.

Jah, koolides on lapsed ja õpetajad tihedalt koos, aga võib-olla seda kooli tuuakse nagu ekstra välja, teised töökohad lähevad ju lihtsalt nimetuse alla "töökohad". Kui me Tallinnas vaatame, siis Tallinnas ei olnud koolides rohkem puhanguid, kui oli teistes töökohtades.

Nüüd alates sellest nädalast on reisipiirangud lõdvemad kui varem. Kuidas te seda hindate, kas sealt võib tulla uusi viirusjuhtumeid?

Teadusnõukoda on ju kogu aeg öelnud, et otselennud on ohutumad, kui ümberistumistega lennud ja tegelikult ilmselt on see mõttekas. Ei ole mõtet reisilt tulevat inimest testida, kui ta tuleb riigist, kus on oluliselt madalam nakatumine kui Eestis. Meil on ka hea süsteem pandud püsti lennujaamas. Seal saavad inimesed ju ka testida. Ilmselt on küllaltki ohutu lubada riiki inimesi kohtadest, kus nakatumine on väiksem kui Eestis.

Aga ma peame ka seda meeles pidama, et see on ka lokaalne haigus. Võib olla, et mõne riigi nakatumisnäit ei olegi väga kõrge, aga inimene võib tulla selle riigi piirkonnast, kus nakatumine on kõrge. Võib-olla see järgmine etapp võiks olla, et me me vaataksimegi pigem piirkondi, mitte ainult tervet riiki, eriti mis puudutab suurriike.

Ja kuidas te nüüd algava nädala konteksti silmas pidades edasist viiruse olukord prognoosite?

Praegune olukord on rahulikum, aga me ei tohi valvsust minutikski kaotada. Kõik need asjad, mis me oleme selgeks õppinud - haigena tööle ei tule, pesen käsi, suletud ruumides, kus distantsi hoidmine on raske, panen maski - me neid praegu küll ära unustada ei tohiks.

Ja kui inimesed reisivad ja nad tulevad piirkonnast, kus nakatumine on kõrge, siis mina soovitan neil inimestel ennast lennujaamas ära testida ja veenduda, et nad ei too haigust sisse. Kui on koroonapositiivne inimene kellegi kodus perekonnas, siis tuleb väga mõelda perekonnas läbi, et kuidas me saame takistada viiruse levikut eriti just vanematele inimestele ja inimestele, kes töötavad sellistes riskikohtades, nagu on haiglad, hooldekodud.

Need, kellel on väikesed haigussümptomid, ärge palun minge tööle, vaid tehke test ära. Veenduge, et te ei ole olnud kellegiga kontaktis. Ja alles siis, kui teil on negatiivne test ja perearstiga koos olete otsustanud, et ei ole tegemist koroonaviirusega, alles siis võib tööle minna.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: