Haiglad saavad kohustuse perearstitöö vajadusel üle võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Perearstide põud Eestis süveneb lähiaastatel veelgi, sest iga viies perearst on juba praegu pensioniealine. Et inimesed neis kohtades, kuhu uut tohtrit leida ei õnnestu, päris arstiabita ei jääks, tahab sotsiaalministeerium panna haiglatele kohustuse perearstitöö vajadusel üle võtta.

Keskmine Eesti perearst on praegu 57-aastane ja iga viies tohter võiks juba veeta pensionipõlve. Lähiaastatel kasvab pensioniealiste perearstide arv märgatavalt. Et aina süvenevat perearstide põuda leevendada, on sotsiaalministeeriumis valmis saanud uus eelnõu, mis peaks noori perearstina tööle meelitama.

"Eesmärk on muuta noorte arstide jaoks nimistu võtmine võimalikult lihtsaks, mugavaks. Konkreetne näide on, et viimase aasta peremeditsiini residendil on võimalik kandideerida perearstinimistule, ka parandame lähtetoetuste tingimusi, " ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile.

Nii on tulevikus noorel peretohtril võimalus saada senise 15 000 euro asemel 45 000 eurot lähtetoetust. Ka luuakse võimalus, et ülikoolist tulnud arst saaks kõrvuti kogenud tohtriga töötada, et hiljem pensionile mineva arsti nimistu üle võtta.

"See inkubatsiooniperiood annab kindlustunde inimestele, et nad ei jää ootamatult perearstita, annab kindlustunde noorele arstile, et ta saab järk-järgult omandada oskusi, kogemusi nimistuga töötamiseks ja kindlasti on ka oluline teenekamale perearstile, kes soovib rahulikult vanaduspensionile minna," ütles Kiik.

Eestis lähevad perearstid pensionile keskmiselt 67-aastaselt ja viie aasta jooksul jõuab sellesse ikka 213 tohtrit. Kokku on Eestis 786 perearsti nimistut, millest 52 on ajutine asendaja.

"See 67 ei ole tänapäeval mingi soliidne iga, vaid kuldne keskiga. Vaadates seda vanemate doktorite genaratsiooni, siis see eelnõu pigem looks neile sujuvaid võimalusi olla osalise koormusega tööjõuturul või teha asendusi, siis kui neile sobib," ütles Eesti perearstide seltsi juhataja Le Vallikivi.

Kui ameti maha pannud perearstile asendaja leidmine ebaõnnestub, siis seadusemuudatuse järgi peab tema töö üle võtma kohalik haigla, et inimesed ei jääksid arstiabita. Sotsiaalministri sõnul peaks tegu olema ajutise lahendusega üheks aastaks, samas tunnistas Kiik, et ilmselt võib tekkida olukordi, kus haigla peab seda tööd tegema kauem.

"Loomulikult on eesmärgiks, et iga perearsti nimistut teenindaks perearst, aga selge on ka see, et haigla poolt teenindatav nimistu on igal juhul parem, kui see variant, kus ollakse päris arstiabita," sõnas Kiik.

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul pole haiglad mõeldud perearstikeskustena toimetama, aga kui see olukord kätte jõuab, siis peaksid haiglad olema huvitatud uue peretohtri leidmisest.

"Kui meil on mõnes väikeses kogukonnas mõni tervishoiutöötaja puudu, näiteks perearst, siis on see kõigi sealsete meedikute ja ka omavalitsuse probleem ning kõik peavad sellega tegelema," ütles Sule.

Samas ollakse peale Tallinna ja Tartu meedikute leidmisega hädas kõikjal Eestis.

Mullu tekkis tüli terviseameti ja perearstide vahel, kui ametnikud määrasid patsiente juurde tohtritele, kelle nimistus oli alla 2000 patsiendi. Perearstide selts väitis toona, et optimaalne nimistu suurus on 1600 inimest, et arst jõuaks oma tööd korralikult teha. Ometi on just nimistu suuruse seadustamine see, milles muidu nii sõnakad perearstid seekord järele andsid.

"Nimistu optimaalsuurus on 1600 patsienti. Et kõigile jaguks hoolt ja tähelepanu, siis ideaalis oleks see number eelnõusse sisse läinud, aga kuivõrd me saame aru sellest, et perearstkond on haruldane inimliik ja nimistute arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 30 võrra, siis me peame endale aru andma, et üleminek normaalsuurusega nimistule võib võtta mõnevõrra aega ja me peame seni hakkama saama tingimustes, kus meil on väga suuri ja väga väikseid nimistuid," selgitas Vallikivi.

Eelnõu kohaselt võib soovi avaldanud perearstil olla nimistus ülempiirist enam patsiente, kui seejuures on tagatud teenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Ka võivad alles tööd alustanud perearstide nimistud olla normist väiksemad, kui piirkonnas on teiste perearstide nimistutes vabu kohti. Terviseametile jääb õigus vajadusel piirsuurusest väiksemaid nimistuid liita või neile täiendavaid teeninduspiirkondi määrata, kui see on arstiabi kättesaadavuse tagamiseks oluline.

Tõbiseks jäänute elu peaks kergemaks muutma eelnõusse jõudnud punkt, mis annab pereõele õiguse avada töövõimetuslehti. Kui seni võis mõni hädaline alles perearsti ukse taga avastada, et tohter on vahepeal linna teise otsa kolinud, siis nüüd kohustatakse perearste teavitama oma patsiente kolimisest vähemalt pool aastat ette.

Küll aga ei pea perearst enam võtma oma nimistusse lähikonnas elavaid inimesi, sest nende teeninduspiirkond määratakse omavalitsuse täpsusega. Näiteks pole edaspidi perearsti teeninduspiirikonnaks enam mitte Mustamä või paar suuremat Lasnamäe kortermaja, vaid terve Tallinn.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: