Eesti on arengukoostöö ja humanitaarabi andmisega tegelenud juba üle kahekümne aasta. Nüüdseks on inimese elukäiguga võrreldes meie süsteem ülikooli lõpusirgel ja valmis alustama uut eluetappi tööturul. Uut peatükki oleme käesoleva aasta algusest ette valmistamas ka välisministeeriumis, käimas on arengukoostöö valdkonna põhjalik uuenduskuur.

Milleks teisi abistada?

Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevus on olnud läbi aastate Eesti välispoliitika oluline prioriteet. Ka eestlased ise on näiteks Teise maailmasõja kontekstis ja 1990. aastate algul, kui oma riiki taastasime, olnud abisaaja rollis. Seega, kui abistame teisi, siis võime kindlad olla, et ka meile tullakse appi kui häda käes.

Oleme töötanud aastaid selle nimel, et anda edasi oma reformikogemust ning aidata partnerriikidel saavutada kestliku arengu eesmärke. Humanitaarabis on muidugi kõige olulisem tagada elude päästmine ja inimkannatuste leevendamine.

Arengukoostöö ja humanitaarabisse panustamise kaudu toetame oma riigi julgeolekut: aitame lahendada probleeme juba seal, kus need tekivad, et inimesed ei oleks sunnitud lahkuma koduriigist.

Eesti praegune staatus valitud liikmena ÜRO Julgeolekunõukogus aitab meil rääkida kaasa olulistes küsimustes nagu humanitaarabi juurdepääs, tsiviilisikute kaitse ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinnipidamine. Esmakordselt ÜRO ajaloos on julgeoleku nõukogu aruteludesse jõudnud ka digi- ning küberteemad.

COVID-19 väljakutsed vajavad uuenduslikke lahendusi

Käesolev eriline aasta, mil maailm COVID-19 pandeemia ajal lukku pandi, tõi veelgi rohkem esile vajaduse muuta senist töörutiini ja teha asju uutmoodi. Nii hõlmasime oma projektidesse rohkem Eesti innovaatilisi erasektori lahendusi, näiteks e-tervise või e-hariduse valdkonnas.

Olukorras, kus lennuühendused olid katkenud ja maanteetransport piiride sulgemise tõttu samuti pea võimatu, pidime leidma lahenduse humanitaarabi saatmiseks abivajajateni Gruusias, Ukrainas, Montenegros ja Põhja-Makedoonias. Eesti erasektori tooted nagu desinfitseerimisvahendid, voodipesu ja tekid-padjad olid just need, mida Eestilt ametliku abipalve raames paluti.

Abistamisel on alati vajalik kaaluda, kas tasub hakata kahepoolselt abi andma või oleks otstarbekam aidata hädasolijaid rahalise panusega läbi ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide.

Näiteks on Eestil aastatepikkune tihe koostöö ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR), ÜRO Humanitaarasjade koordineerimise amet (OCHA), ÜRO Lastefondi (UNICEF), Maailma Toiduprogrammi (WFP), Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) ja teistega. Need organisatsioonid on kohal seal, kus Eesti ei ole ja saavad seega leida kõige tõhusamal moel hinnata, kus meie panus kõige vajalikum on.

Koostöö teistega aitab viia Eesti e-riigi kogemuse üleilmseks

COVID-19 sundis riike ja rahvusvahelisi organisatsioone veelgi kiirendama teenuste ja sisemiste protseduuride digiteerimist ning leidma teisi innovaatilisi lahendusi projektide elluviimiseks. Teada-tuntud tõde on, et digipööre ja innovatsioon aitavad teha vähema raha eest rohkem ja tõhusamalt.

Eesti vastava kogemuse järele on üha suurem nõudlus ja me pole kitsid, ikka aitame: saadame lähikuudel Eesti digieksperdid appi UNHCR-i innovatsiooniüksusesse, eesmärgiks aidata välja töötada globaalne pagulaste digiidentiteet. Lisaks lähetame digieksperdi Euroopa Komisjoni arengukoostöö direktoraati, et Eesti kogemuse najal toetada digipöörde läbiviimist Aafrika riikides.

Hiljuti sai alguse Eesti koostöö Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) digitaalse vaktsineerimispassi osas ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni organisatsiooniga (ITU) e-valitsemise teemalises suurprojektis. Välisministeeriumil on siin oluline roll projektide kaasrahastamisel ja projektihaldamisega tegelemisel.

Arengukoostöö ja äridiplomaatia parem sidustamine

Innovatsiooni, digi-ja rohepöörde toetamine partnerriikides on ainuvõimalik erasektori abiga. Siin on taas Eestil ette näidata konkreetne oma riigi reformimise kogemus. Võtame näiteks Aafrika mandri: Euroopa Liidu selge prioriteet on digi-ja rohepöörde toetamine Aafrika riikides, vastavad eelarveread on kokku lepitud uue Euroopa Liidu eelarve raames.

Eesti erasektor (eriti IT-valdkond) vaatab viimastel aastatel samuti üha rohkem Aafrika poole, sest nõudlus kogemuse järele suur ja Aafrika mandril nähakse mitmeid võimalusi koostööd tihendada.

Võtmesõna on siin muuhulgas noored. Aafrikas elab kõige noorem ja kõige kiiremini arenev keskklass maailmas. Välisriikides ülikoolihariduse saanud diasporaa on tagasi pöördumas oma koduriikidesse sooviga panustada riigi arengusse. Seega on tänu suurele osakaalule rahvastikust Aafrika noortel võimalus muuta kontinendi poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset väljavaadet.

Aafrika riikide roll rahvusvahelistes suhetes on üha aktiivsem ja eneseteadlikum. Innovatsiooni ja noorte toetamise eesmärgil toimub Eesti eestvedamisel ja kaasrahastusel detsembris veebipõhine Euroopa Liidu-Aafrika häkaton. Selle eesmärk on tekitada justnimelt Euroopa – Aafrika noortest ühismeeskondi ja töötada koos välja uusi lahendusi COVID-19 pandeemia tagajärgedega toimetulekuks.

Eesti kaasub aktiivselt ka Euroopa Liidu suunal. Oleme Euroopa Liidu arengukoostöö digitaliseerimise (Digital4Development) initsiatiivi tuumikgrupi liige koos Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgiga. See grupp riike on Euroopa Komisjoni n-ö parem käsi digipöörde läbiviimisel Aafrika riikides.

Algatuses osalemine annab ka Eesti erasektorile mitmeid võimalusi kaasumiseks. Välisministeeriumis on valmimas esimene valdkondade ülene strateegia, mis seab konkreetsed eesmärgid ja teekaardi teatud Aafrika riikidega koostöö tihendamiseks.

Väga oluline on siin välisministeeriumi koostöö teiste ministeeriumite, ametkondade, ülikoolide, vabakonna ja erasektoriga. Ainult üheskoos, konkreetse plaaniga ja erinevaid valdkondi sidustades on võimalik tagada parim tulemus.

Vajadus rakendusüksuse järele

Selleks, et väikeriigina saaksime teha mõjusamaid projekte ja kaardistada erinevaid koostöövõimalusi teiste riikide ja organisatsioonidega, on meil endil vajalik ehitada üles professionaalsem ja tõhusam arengukoostööprojektide haldamise pädevus.

Käimasoleva reformi käigus loome uue arengukoostöö keskuse, mille ülesandeks on tagada tõhus projektijuhtimine ja senisest suurem rahvusvaheline koostöö teiste doonoritega. Välisministeerium jääb tegelema poliitika kujundamise, strateegilise planeerimisega ning uute koostööpartnerite- ja võimaluste kaardistamisega rahvusvahelisel areenil.

Uus üksus kaardistab Eesti parimad valdkondlikud eksperdid ning aitab vajadusel ka teistel ministeeriumitel hallata ning juhtida arengukoostöö projekte. Konkreetsem poliitikakujundamise ja rakendamise rollide jaotus võimaldab kokkuvõttes Eestil veelgi enam oma avaliku ja erasektori asjatundmust globaalselt jagada ning tõsta väliste partnerite kaasrahastust projektide elluviimiseks.

Suurem teadlikkus Eesti arengukoostööst kasvatab Eesti kui doonorriigi rahvusvahelist mainet ja suurendab ka riigi sees arusaama sellest, miks on arengukoostöö ja humanitaarabi oluline osa Eesti välispoliitikast.