Eesti arengukoostöö fookusriikideks Aafrikas on Keenia, Botswana, Uganda ja Namiibia, millest kaks viimast on koos veel paarikümne riigiga jäänud korduvalt erapooletuks ÜRO Peaassamblee hääletustel, milles taunitakse Venemaa agressiooni Ukrainas. Keenia ja Botswana on toetanud Venemaa tegevuse hukka mõistmist.

"Esiteks soovin rõhutada, et Namiibia ja Uganda on jäänud ÜRO hääletustel erapooletuks, mitte pole otseselt toetanud Venemaad," ütles välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik kolmapäeval ERR-ile.

"Teiseks aga - me teeme nende riikidega arengukoostööd näiteks hariduse ja digi vallas, mitte ei anna lihtsalt raha. Arengukoostöö on pikaajaline tegevus, mille eesmärgiks on saavutada ühiskonnas positiivne muutus. Sellise muutuse üheks tulemuseks võiks olla see, et need riigid on tulevikus rohkem meie moodi, mõtlevad ja käituvad meiega sarnasemalt. See on ka põhjus, miks me pole täna veel valmis kiireid muutusi tegema," lisas ta.

"Oleme alati kohtumistel nende riikide esindajatega, kaasa arvatud mina ise oma visiidil Namiibiasse või kohtumisel Uganda ministriga rõhutanud, et Venemaa tegevuse taunimine ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine on oluline ja kasulik ka neile riikidele endale," selgitas Ratnik. "Kuna meie arengukoostööl on pikaajalised eesmärgid, siis tõusetub ka küsimus, kas äkiline koostöö lõpetamine ei võiks hoopis kaasa tuua ebasobivaid muutusi," lisas ta.

"Samas on ka arenguabi tingimuslikkus täna üha rohkem päevakorral," rõhutas välisministeeriumi asekantsler.

Soome muudab suunda

Peaminister Petteri Orpo juhitava Soome valitsuse väliskaubandus- ja arenguminister Ville Tavio teatas esmaspäeval, et Soome ei anna enam arenguabi riikidele, mis toetavad Venemaa agressioonisõda Ukrainas.

"Keskendume riiklikes programmides ja pikaajalises arengukoostöös eelkõige nendele riikidele, mis võtavad tagasi oma kodanikud ning järgivad reeglitepõhist rahvusvahelist korda ega toeta Venemaa agressioonisõda Ukrainas," vahendas Ilttalehti Tavio sõnu. Lehe sõnul on see Soome jaoks suur suunamuutus, kuna eelmine, Sanna Marini juhitud valitsus soovis jätkata arenguabi andmist riikidele, mis pole hukka mõistnud Venemaa rünnakut Ukrainale.

Mullu aprillis kirjutas leht, et Soome teeb arengukoostööd või abistab näiteks Etioopiat ja Süüriat, aga ka Kõrgõzstani, Laost, Tadžikistani, Usbekistani ja Vietnami, mis kõik hääletasid ÜRO Peaassambleel vastu Venemaa väljaheitmisele ÜRO Inimõiguste Nõukogust. Soome suurematest abiriikidest jätsid hääletamata Nepal, Mosambiik, Tansaania ja Keenia, vahendas Ilttalehti.

Eesti abi Aafrikas

Välisministeeriumi pressiteenistuse selgituste kohaselt keskendub Eesti kahepoolne arengukoostöö prioriteetsetele partnerriikidele ning Eesti esmane huvi on Euroopa Liidu idanaabruse edendamine, mistõttu on välisministeerium koostanud ka Ukraina, Moldova ja Gruusia jaoks arengukoostöö maastrateegiad.

Samas keskendub Eesti üha enam oma arengukoostöös ka Aafrikale ja veebruaris 2021 vastu võetud Aafrika regioonistrateegia kohaselt teeb Eesti arengukoostööd sealsete riikidega peamiselt digipöörde, hariduse, tervishoiu, ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks. Eesti arengukoostöö fookusriikideks Aafrikas on Keenia, Uganda, Namiibia ja Botswana.

Eesti arengukoostöö prioriteetsed valdkonnad Uganda ja Namiibiaga on haridus,
e-valitsemine, tervishoid, rohepööre, ettevõtlus ja innovatsioon. "Kõiki prioriteetvaldkondi läbib horisontaalse teemana digitaalsus ning laste ja naiste õigused," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Uganda ja Namiibia on saanud ligi kolm miljonit eurot

Välisministeeriumi esitatud andmete kohaselt on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi rahastuse kogumaht Ugandasse olnud perioodil 2006-2023 kokku 1 959 435 eurot ning Namiibiasse ajavahemikul 2009-2023 kokku 709 877 eurot.

Eesti Rahvusvaheluise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) teatas ERR-ile, et Namiibias on hetkel käimas kuus projekti, kus ESTDEV toetab Eesti ettevõtteid ja organisatsioone, kes aitavad arendada Nam-X'i haldamisvõimekust, idufirmade ökosüsteeme k.a. rohetehnoloogia ja ringmajanduse valdkonnas, hindavad riigi digiküpsust, tõstavad ettevõtete digipädevusi ning arendavad Namiibia noorte digioskuseid ja ettevõtlikkust kultuuripärandimaastikul.

Ugandas on hetkel töös viis projekti, mis keskenduvad peamiselt e-hariduse lahenduste kasutuselevõtu ja digipädevuste tõstmisele ning noorte ettevõtlikkuse suurendamisele.

Eesti arengukoostöö Uganda algas 2013. aastal, Namiibiaga 2021. aastal.

"Eesti välispoliitika peamiseks prioriteediks on Ukraina võit Venemaa algatatud sõjas. Sellest lähtuvalt tõstatame alati kõikide riikidega sõja teema, kaasa arvatud Aafrika riikidega. Eestil ei ole Aafrika-suunalises arengukoostöös muutusi plaanis," edastas ministeeriumi pressiesindaja Eesti seisukoha.