Teisipäeval pani Valgevene tööle oma uue Astravetsi tuumajaama ja kavandatult lõpetas Leedu Valgevenest elektri ostmise.

"Leedu on selleks pikalt valmistunud. Tehniliselt, õiguslikult ja organisatoorselt. Ettevalmistused on valmis," kinnitas Leedu energiaminister Zygmantas Vaiciunas.

Eesti, Läti ja Leedu on Venemaa ja Valgevenega ühes võrgus. Leedu otsus tähendab, et tulevikus hakkab Venemaa ja Valgevene elekter Baltikumi liikuma juriidiliselt Läti kaudu. Maksimaalne läbilaskevõimekus väheneb umbes viiendiku. Samas füüsiliselt ei muutu midagi. Elekter liigub jätkuvalt vajadusel nii Valgevenest Leetu kui ka Eesti ja Venemaa vahel. Süsteem on jätkuvalt ühine. Siiski eelistatakse Euroopa Liidu elektrit Venemaa omale.

"Me alati eelistame Euroopa Liidu sisest kaubandust elektrikaubandusele kolmandatest riikidest. Me maksimeerime seda kaubandust, mis toimub Eesti-Läti-Leedu vahel. Kui siis sellest jääb võimsust üle, siis selle anname kolmandate riikide kauplejatele ehk siis Venemaa elektrikauplejale kauplemiseks," selgitas Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Lisaks on tuleva aasta kevadel plaanis hakata Venemaalt tulevalt elektrilt võrgutasu küsima. Kokkuvõttes tähendab see, et tarbijate jaoks elektrihind pisut tõuseb ja riiklik elektrifirma Eesti Energia saab natuke rohkem elektrit müüa.

Siiski on Eesti Energia sõnul ebavõrdne, et Venemaa madalama keskkonnatasuga elekter siin turul konkureerib.

"Kui me Euroopa Liidus oleme kokku leppinud väärtuspõhiselt keskkonnajalajälje vähendamise poliitika ja maksustame keskkonnamõjusid väga-väga kõrgelt, siis kõik, kes siin elektrit müüvad, kaasaarvatud kolmandate riikide tootjad, mida Venemaa ja Valgevene, Kaliningrad ka kindlasti on, peaksid samasugust maksukoormust kandma. Need tingimused peaksid olema kõigile võrdsed," leiab Eesti Energia juht Hando Sutter.

Siiski Valgevenest ja Venemaast Baltikumi elektrisüsteemi lahtiühendamise protsess sujub ja 2025. aastal peaks elektrikaubandus idaga lõppema.