Reinsalu Helmete väljaütlemistest: arutame valitsuses ja vaatame, mis juhtub ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Pühapäeval väljendasid EKRE-sse kuuluvad rahandusminister Martin Helme ning siseminister Mart Helme oma raadiosaates kahtlust USA presidendivalimiste aususes ja kasutasid Ühendriikide presidendiks valitud Joe Bideni suhtes solvavaid väljendeid. "Terevisioonis" rääkinud välisminister Urmas Reinsalu sõnul arutavad valitsuspartnerid esmaspäeval ministrite sõnakasutust.

Milline mõju sellisel (Helmete) avaldusel Eesti julgeolekule on teie hinnangul?

Halb, ütlen otse välja. Meie riigi jaoks on äärmiselt oluline tõsiseltvõetavus. Kõik vaba maailma riigid, demokraatlikud või mittedemokraatlikud kahtlemata avaldavad oma tunnustust, sümpaatiat praegu ametisse astuvale Ameerika Ühendriikide valimised võitnud Joe Bidenile. Jah, Ameerikas on käimas veel õigusvaidlusi, protseduure, menetlusi. Küll Ameerika riigis nendega saadakse ilusti hakkama.

Rääkides Eestis geograafilisest asendist, meil pole tegelikult kollektiivkaitses suurimat sõpra, kellele toetuda kui Ameerika Ühendriigid. Ühendriigid on panustanud meie julgeolekusse ja nende sõjaline võimsus on see, mis meie vabadust siin kõige tõhusamalt kollektiivkaitses kaitseb. Jättes kõrvale, milline on meie julgeolekuvajadus, meie huvi Ameerika Ühendriikide suunas, siis riikide vahel on ka käitumiskultuur, mille teatud latist lihtsalt allapoole ei minda, sest see ei ole viisakas.

Miks teie sõnad omavad rohkem kaalu kui isa-poja Helme omad antud hetkel, kui ka välismeedia korjas selle üles, leides, et see on Eesti valitsuse seisukoht?

Eks välisminister, peaminister, riigipea – rahvusvahelises loogikas on nad esinenud riigi nimel. Aga muidugi, kui avaldused on nii pöörased, siis loomulikult, rahvusvaheline meedia korjab ned üles. Selles kontekstis ei ole vähimatki kahtlust. Eks riigi esindajatel on nüüd ka tegemist, et öelda, et see ei esinda riigi ametlikku seisukohta.

Aga kahtlemata, probleem on väga tõsine ja sellise retoorikaga on valitsuses väga keeruline Eesti riigi huvisid kaitsta. See on päris kindel, et see retoorika pole kohane Eesti riigi juhtimisse.

Mis siis saab?

Ma arvan, et meil seisavad väga tõsised arutelud ees. Me arutame seda, kuidas Eesti riigi juhtimisel tuleb kasutada retoorikat, mis ei kahjusta Eesti riigi positsioone. Ma arvan, et need arutelud algavad täna. Ja siis vaatame, mis juhtub.

Mis te EKRE ministritele ütlete siis? Et miks te nii tegite?

Tähendab, ära topi oma nina sinna, kuhu ei ole vaja toppida. Meile maksavad Eesti maksumaksjad palka selle eest, et me korraldame Eesti huvides asju. Ameerika riigijuhid, Ameerika rahvas juhib oma maad ja saab sellega hakkama. On aastasadu saanud hakkama. Kõige paradoksaalsem on see, et neljapäeval me mingi ilma sedatüüpi retoorikata arutasime valitsuses minu ettepanekut, kuidas, sõltumata valimistulemusest, me lähikuudel ja lähiaastal hakkame Ameerika Ühendriikidega suhteid arendama. Mul oli ametisoleva Ameerika välisministriga neljapäeva õhtul vestlus. Seal ei olnud märkigi niisugusest retoorikast, mida nüüd avalikus ruumis kasutati.

Räägite läbi uuesti? Kuidas teie arvates teie enda erakonnakaaslane, kaitseminister Jüri Luik peaks suhtlema edasi oma Ameerika partneriga pärast seda, kui tema valitsuskaaslane on nimetanud meie suurima liitlase riigipead närakaks?

See retoorika, mida on siin eile kasutatud kahe valitsuskaaslase poolt, on täiesti aktsepteerimatu. Sedatüüpi retoorikaga me kuidagimoodi püüame liitlassuhteid ehitada. Küsimus, kuidas ja milliseid samme on vaja astuda, et Eesti vabariigil sellest retoorikast distantseeruda, eks see ongi see jutt.

Neli aastat tagasi ütles Keskerakonna minister Mihhail Korb ühel kohtumisel valijatega, et tema isikliku arvamus järgi Eesti ei peaks NATO riik olema, pärast mida paluti tal ametist lahkuda. Miks nüüd sellist sammu Helmel ei paluta teha?

Aga vaatame, mis juhtub täna. Praegu on hommik, kell 7.25, vaatame. Kindlasti on riigil olemas sellised julgeolekulised tuumhuvid ja neid tuumhuvisid tuleb kaitsta sõltumata sellest, kes on valitsuses või kes ei ole valitsuses. Valitsuses ei olda iga hinna eest.

Kas Isamaa palub EKRE-l valitsusest lahkuda?

Isamaa seisukoht on, et sellist tüüpi retoorikal ei saa riigijuhtimises kohta olla, jah.

Kas Isamaa toetab siseministri umbusaldamist?

Ma arvan, et need on nüüd erinevad lahtrid, aga eks ma tahangi öelda seda, et kindlasti meil seisavad väga tõsised arutelud täna ees.

Kas te mäletate, mis oli Isamaa valimisprogrammis kaitsepoliitika üks põhipostulaate?

Et Eesti ei alistu, et Eestil on tugevad suhted Ameerika Ühendriikidega, Eestil on tugevad suhted NATO liitlastega. Ja sellest lähtudes tulebki Eesti riiki juhtida.

Kuidas seda praegu tagada, kui ametis jätkaks nii siseminister kui rahandusminister, kelle jaoks see võib-olla ei ole sama tähtis?

See peab olema tähtis kõigile nendele inimestele, kes juhivad Eesti riiki, et meil on head suhted Ameerika Ühendriikidega, sest me oleme, nagu maailmas mõnikord on väikerahvastel, me oleme alternatiivitus olukorras, kui me tahame vabana kesta.

Sel nädalal ilmselt Reformierakond annab sisse Mart Helme umbusaldusavalduse. Kuidas Isamaa hääletab?

Eks need arutelud seisavad täna ka ees. On Isamaa fraktsioonikoosolek, on koalitsiooninõukogu koosolek. Kindlasti tuleb jutuks eilsed sündmused, eilne retoorika ka selles kontekstis.

Te arutate, kas usaldada või mitteusaldada ministrit, kes nimetab USA tulevast presidenti närakaks?

Me arutame seda, millised saavad olema meie sammud lähemas tulevikus. Aga kahtlemata, kui on koalitsioonid olemas, siis koalitsioon hääletab selle poolt, et see koalitsioon püsiks. Küsimus, kuidas lahendada see tekkinud Eesti huvidele mittevastava retoorika kasutamisest tulenev jama, see on väga tõsine küsimus.

Mis juhul võiks üldse minister Eesti praeguses valitsuses tagasi astuda, kui see ei ole see joon Isamaa jaoks, kes on 25 aastat seadnud prioriteediks Eesti julgeoleku?

Ma arvan, et see retoorika ei ole meie jaoks aktsepteeritav. Sellise retoorikaga Eesti riiki juhtida ei saa.

Kas vangerdushetk võib olla see, et Mart Helme taandub siseministri kohalt ja temast saab parlamendi spiiker ehk Eesti Vabariigis tähtsuselt number kaks isik?

Me ei ole niisugust tüüpi vangerdusteni jõudnud.

Kas te toetate seda, et Mart Helmest saaks parlamendi spiiker?

Me ei ole niisuguste manöövriteni jõudnud. Meil on praegu küsimus selgeks teha põhimõtteline arutelu selles kontekstis, kas sellest saadakse valitsuses ühiselt aru ja siis on järgmised arutelud ees.

Kas eilse päeva või õhtu jooksul on Isamaaga näiteks sotsiaaldemokraadid või Reformierakond ühendust võtnud?

Ei.

Ei ole telefonivestlusi peetud?

Ma ütlesin ei, ja see ei on ei. Ma ei hakka ju ometi luiskama hommikutelevisioonis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: