Märtsikuu koroonareedel haarasid kõik kontoritest kaasa, mida neil kodus töötamiseks vaja võib minna. Kolleeg haaras tooli ja teine võttis kaasa kuvari. Õnnetud olid need, kellel sülearvuti asemel lauaarvuti, aga hea logistikaga mahtus seegi auto tagaistmele.

Tundub vist elementaarne, et igal enesest lugupidaval eestlasel on ka kodus töötamiseks oma rutiin või nurgake, aga kui kodukontorisse kolivad korraga kõik pereliikmed, kaasa arvatud kooliõpilased, siis korraga läheb väga kitsaks ja ühest töökohast või ajutisest rutiinist jääb väga väheks.

Nii hakkas Tallinnas Kalamajas populaarsust koguma triikimislauast tehtud ergonoomiline töölaud. Laua kõrgus ju mugavalt muudetav, ruumipuudusel saab kiirelt kokku pakkida ja mahutab täpselt kohvitassi, sülearvuti ja mõned paberid.

Äärelinna elanikud postitasid pilte oma kevadisest päikesest säravatelt terrassidelt. Ikka kohvitassi ja paberihunnikutega. Üleminek kodukontorisse oli kui kaugtöö laulupidu. Kõik jagasid oma emotsioone ja kogemusi. Facebooki profiilipildid said külge populaarsed kodus töötamise märgid.

Kuid sellel laulupeol sadas ka veidi vihma. Emad panid ustele lastele silte palvega neid videokõne ajal neid mitte segada ja ikkagi harjusime üsna kiirelt olukorraga, et tähtsa videoesinemise ajal tatsas esineja selja taga kodukontoris mõnulev mudilane. Kogu e-õppe ja kodutöö tasakaalu leidmine jäeti enamasti ikka töötajate ülesandeks. Esimese kooronalaine lõppedes plaksutasid aga ülemused käsi: "Olete nüüd mitu kuud puhanud! Aeg on tempot tõsta!"

Suurim mure on turvalisus

Aga mitte kõike ei saa panna kodutöötaja õlule. Turvalisi internetiühendusi ja sisevõrkudesse sisenemise võimalusi ühe päevaga luua ei saanud. Esimesed uuringud koroonajärgsest töömaailmast toovad ühe suurima murena kohe välja turvalisuse.

Kodune internetivõrk ei ole nii stabiilne ja tugev kui kontorites. Ruuterid on nõrgad, ühel arvutil võib olla mitu kasutajat, paroolid on mugavalt koduarvutitesse salvestatud. Ettevaatlikum ülemus andis töötajatele käsu, et tuleb oma VPN püsti panna, sest muul moel oma vajalikele dokumentidele ja kontaktidele ligi ei pääse. See tuli endale selgeks teha sama kiirelt kui koduõppe korraldamisel üheksanda klassi reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine.

Kriisiajal võime teha mõningaid järeleandmisi. Olukorras, kus me tegeleme ellujäämisega, ei saa nõuda, et me samal ajal tegeleme oma iluvigade parandamisega, aga turvalisus ei ole iluviga. Koroonakriis näitas väga selgelt meie nõrgad kohad ära ning küberturvalisus ning andmekaitse on kindlasti valdkond, mille parandamisele peame pöörama tähelepanu, et järgmistest lahingutest sama tugevalt väljuda.

Lahendus on otse meie peos

President Kersti Kaljulaid ja teised e-riigi eestkõnelejad on rahulolevad ja mõnusa muigega. Olukord pole küll ilus, aga meie e-riik on siiani pandeemiale vastu pidanud. Meie õpilased said jätkata õpinguid kodudes oluliselt valutumalt kui eakaaslased erinevates maailma otstes. Ettevõtjad said kiirelt infot erinevate meetmete kohta ning koheselt olid ka vajalikud taotlused täidetud ja edastatud.

Riik püsis ning see on riigijuhtide suurim ja tähtsaim ülesanne, mida täita. Meil oli selleks enamus vajalikke platvorme olemas. Isegi kinnisvaratehinguid sai teha ilma teineteisega kohtumata. Digiallkirjastatud dokumentide arv kasvas eriolukorra ajal hüppeliselt ja peab tunnistama, et oleme selle võimalusega nii ära harjunud, et ei oska ise selles enam Eesti edulugu näha.

Aga ettevõtete juhid? Nende ülesanne oma kuningriigis on üsna sarnane. Hoida kriisiajal äritegevus maksimaalselt stabiilne. Seekord on võimalik siin õppida riigilt.

Eesti kodanikel on taskus väga palju turvalisem lahendus kui kahekordse autentimisega Google'i parool. Meie enda ID-kaart ja mobiil-ID. Millegipärast ei kasuta organisatsioonid neid lahendusi piisavalt oma tootearenduses ja veel vähem organisatsioonide siseselt. Pigem nähakse seda avaliku sektori tööriistana. Riigi infosüsteemi amet julgustab järjest rohkem eID vahendeid kasutama.

Me kipume alahindama töövahendite olulisust. Palgainfo agentuuri iga-aastased uuringud näitavad ka, et lisaks motiveerivale töötasule hoiab meie töötahet üleval ka paindlikkuse võimaldamine ja selle edetabeli tipus on ka töövahendid. Kui juht tagab töötajatele mugava ja turvalise töötegemise võimaluse ning usaldab teda piisavalt, siis jääb ettevõte kindlasti ellu ka hullemate kriiside ajal kui seda tõi meile pikalt meelde jääv koroonareede.