Krooniline haigus ja pingelised suhted viisid noorsportlase koolist väljaheitmiseni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tervise tõttu kooli vahetama sunnitud tüdruk enam vasaraheitega ei tegele.
Tervise tõttu kooli vahetama sunnitud tüdruk enam vasaraheitega ei tegele. Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Koroonaaeg ja sellega kaasnenud muutused harjumuspärases elu- ja koolikorralduses on muu hulgas tekitanud arusaamatusi suhtluses koolide ja õpilaste või nende vanemate vahel. Mida kool saab või ei saa õpilaselt nõuda ning mida peaks tegema vanem, kui ta kooli otsustega rahul pole, uuris ERR Audentese spordigümnaasiumi juhtumi näitel.

Väidetavalt kooli õpilaskodust alguse saanud krooniline haigus viis spordilootuse Audentese spordigümnaasiumist väljaviskamiseni, sest kool ei lubanud tal tõbisena õppetöös osaleda ning treeningutel neiu ei osalenud. Kooli hinnangul noorsportlane lihtsalt ei viitsinud trennis käia, mistõttu ei pidanud õppeasutus õigeks riiklikku stipendiumit kroonilise puuduja peale kulutada.

Kui Marelle (nimi muudetud - toim) vasaraheitetreeningutel käima hakkas, näitas ta kahe kuuga nii häid tulemusi, et kergejõustiku alaliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen kutsus ta Audentese spordigümnaasiumisse õppima. Alaliit määras neiule riikliku stipendiumi.

Nii ta vahetaski eelmisel sügisel kümnendast klassist kooli ja kolis ka kooli õpilaskodusse elama. Marelle näitas võistlustel häid tulemusi ja arenes oma alal kiiresti edasi.

See õppeaasta aga enam sama libedalt ei alanud. Nimelt jäi tüdruk haigeks, mis avaldus lõputus nohus-köhas.

Sporditüdruku ema ütleb, et Marellel on infektsiooniline astma ja süüdistab selles kooli, sest haigus olevat välja löönud pärast ühiselamus tehtud remonti, millega kaasnes meeletu tolm.

"Pidime ise lapsele allergiavabad madratsid ostma, et allergiat kontrolli all hoida," ütleb ema.

Kui Marelle tänavu septembris kooli läks, olid kohe võistlused. Seejärel jõudis ta neli päeva koolis käia, kui hakkas köhima.

"Klassijuhataja ütles, et enne ei tohi kooli tagasi tulla, kui on arstitõend, et pole koroona. Perearst saatis ta siis koroonatesti tegema," meenutab ema.

Test oli negatiivne. Kuigi klassijuhataja oli lubanud negatiivse testi korral kooli naasta, saadeti koolis aevastanud tüdruk ikkagi koju, kus ta oligi nädal aega haige.

Seejärel küsis perekond perearstilt kooli jaoks järgmist tõendit - et Marelle pole oma seisundiga teistele nakkusohtlik.

Ema ei mõistnud, miks tüdrukul kroonilise haigusega koolis ei lubata käia. Ka kodus ei saanud ta iseseisvalt õppida, sest õpikud olid koolis.

Samal ajal rääkis perearstide seltsi juhatusse kuuluv dr Karmen Joller, et kui koolilaps end tervena tunneb ja nakkusohtlik pole, võib köha-nohuga koolis käia.

Kuna Marelle oli selleks ajaks ligi kuu aega õppetööst eemal olnud, kutsus kool kokku ümarlaua, et olukorda ja perspektiivi arutada.

"Viskasin selle ümarlaual letti, aga seda ei aktsepteeritud. Öeldi, et kui antakse ühele järele, siis tuleb ka teistele anda," meenutab ema. "Kuni ootasin ukse taga, seni kolm inimest personalist aevastas-köhis, kaasa arvatud direktor. Juhtisin sellele tähelepanu, aga seda võieti rünnakuna. Siis hakkaski pihta, kooli teda ei lastud."

Marelle küsis võimalust e-gümnaasiumisse ehk sisuliselt kaugõppesse üleviimist koos riikliku stipendiumiga. Kergejõustikuliit aga polnud nõus tüdruku õpet enam stipendiumiga rahastama. E-gümnaasiumis saanuks õpet jätkata vaid oma rahakotil. Perel selleks võimalus ja soov puudus - ühe kursuse maksumus on 68 eurot, kursusi on aga aastas 28-30. Seega läinuks õppeaasta maksma 2000 euro kanti, lisaks veel treeningutele kuluv raha.

"Me ei olnud selleks valmis," ütleb ema.

Nii teataski direktor perele oktoobris, et koostöö tüdrukuga lõpetatakse, sest tervise tõttu on tal raskusi koolis käimise ja treeningutel osalemisega.

Kool võttis otsuse tegemisel aluseks tüdruku treeneri seisukoha, kes väitis, et tal pole huvi trennis käia. Nii ütles kool perekonnale.

"Mulle ütles treener, et laps pole trennis käinud hüppeliigese vigastuse tõttu, aga et ta on perspektiivikas vasaraheitja. Mina usun treenerit, ta on väga tore," ütleb ema.

Tüdruku eelmine kool tuli perele vastu ja võttis neiu enda juurde tagasi. Treeningutel ta enam ei käi, krooniliseks muutunud nohust-köhast pole lootust lahti saada.

"Asjad on arusaamatud, nende suhtumine mõistmatu. Arstitõendist hoolimata ei lubatud teda kooli. Vastuolulisi asju on nii palju," ohkab ema.

Koos lepingu lõppemisega visati tüdruk välja ka kergejõustikukoondisest.

"Audentes tahtis, et ta võistleks kooli nimel edasi, aga sellest ma keeldusin – kui, siis võistleb ta üksiksportlasena," ütleb ema.

Kool: tervis on otsitud põhjus

Kooli nägemus asjast on teistsugune. Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver ütleb, et tüdruk lihtsalt ei viitsinud trennis käia, tahtis ainult võistlustel osaleda. Et ta aga suvest saati polnud trennis ega võistlustel käinud, ei saanud kool ka edaspidi üksnes võistlemist talle lubada ning ilma trennis käimata riikliku stipendiumi peal olla tundus koolile teiste noorte suhtes ebaaus.

Õpilaskodu remondist tulenenud allergilises reaktsioonis direktor kahtleb.

"Kui õpilaskodus toimus paralleelselt nende seal elamisega remont 2019. aasta septembris ja varem pole ta ühelegi osapoolele rääkinud, et tal võis allergiline reaktsioon tekkida, siis tulla sellega välja nüüd, aasta hiljem, on see tema õigus. Ma ei välista, et allergia võis tulla tolmust. Aga et ta oleks pöördunud meie poole varem, seda ta teinud pole," kommenteerib Ilver.

Direktor tunnustab, et Marelle sai oma kooliasjadega ka haiguse kõrvalt hakkama.

"Ta ei saanud koolis käia, pidevalt ütles, et tal on tervisemured, käis mööda arste. Koolis olid asjad järje peal, ta polnud kaheline. Nii palju, kui ta koolis käis, lõpetas ta 10. klassi ära," ütleb Ilver.

11. klass aga algas taas haiguse tuules. Direktori sõnul pöördus Marelle 17. septembril nohu-köhaga kooliõe poole, kes vabastas ta kaheks päevaks koolist. Direktori sõnul sai kooliõde Marellelt teada, et ta oli nädal varem omaalgatuslikult koroonatesti ära teinud, kool selle tegemist palunud pole. Samas möönab Ilver, et ka negatiivne koroonatest pole aluseks, et nohu-köhaga koolis võiks käia.

"Kui on lahtine nohu-köha, soovitame sportlased isoleerida. See pole kuidagi koroonaga seotud. Palusime tal koolikeskkonnast nädala lõpuni ehk kaks päeva eemal olla," ütleb Ilver.

Ta ei mõista, miks tüdruk kodus haigena õppida ei saanud - õpikutele saanuks ju kellegi järele saata, seda enam, et tüdruk sisuliselt kooli kõrvaltänavas elab.

"See on tahte ja valikute küsimus, et kas otsin võimalusi või otsin takistusi," leiab Ilver. "Tütarlaps ise polnud väga huvitatud koolis käimisest, minu teada ta käis kusagil tööl juba."

Marelle polnud suvest alates ühelgi treeningul osalenud. Direktori sõnul küsiti tüdrukult ümarlaual, mismoodi ta ise näeb võimalust koolis ja trennis edasi käia, kui tervis ei kannata. Ema olla palunud n-ö katseaega jõuludeni - kui seni tervis treeningutega liitumiseks ei taastu, võiks joone alla tõmmata.

"Siis pöördutigi treeneri poole, kes ütles välja oma arvamuse, et tema pole alates suvest õpilasega kohtunud. Siin on taga ikkagi riiklik tellimus, meil ei ole tavaline kool ja neid tingimusi tuleb täita. Kindlasti polnud see esimene kord, ilmselt ka mitte viimane," võtab Ilver kokku. "Mina seda koroonaasjaga väga ei seostaks. Pigem oli see tahte ja tervise küsimus."

Ilver ütleb otsesõnu, et vaatamata suurele potentsiaalile polnud tüdrukul huvi seda treeningutel rakendada.

"Tegemist on potentsiaalika noorsportlasega, kellele meeldib võistelda ja oma alal tegi ta päris häid tulemusi. Ta arvati riikliku tellimuse õpilaste nimekirja 10. klassist, aga juba esimene aasta andis pildi ette, et talle igapäevaselt väga treenida ei meeldi. Ei tea, kas asi oli tervises või milleski muus, aga trennis ta palju ei käinud, küll aga võistles. Alaliit ka ütles, et tulemused on head, leidis talle koguni spetsiaaltreeneri, sest igapäevaselt selle ala treenerit meil ei ole," räägib Ilver.

Kool lõpetas lepingu seetõttu, et tüdruk enam trennides ei käinud.

"Koolitame neid, kes panustavad nii spordi- kui ka õppetöösse," ütleb Ilver. "Kui õpilane lahkub omal soovil või kooli initsiatiivil, siis antakse stipendiumi võimalus järgmisele."

Marelle stipendium liikuski 26. oktoobrist järgmisele kergejõustiklasele edasi. Riiklikku stipendiumit saab 28 kergejõustiklast. Stipendium pole väike - aastas panustab riik ühele sportlasele ligi 9000 eurot, lisaks hariduse pearaha. Selle eest saab õpilane spordikoolis süüa, treenida kaks korda päevas ja ühiselamus elada, lisaks on tagatud spordimetsiniiniline abi.

Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendsen tüdruku juhtumit sisuliselt kommenteerida ei soovi. Ta väidab, et alaliit stipendiumist ilmajätmise protsessi ei algatanud.

"Meie ei algatanud protsessi. Tal oli palju puudujääke koolis. Keskkool on vabatahtlik. Suhtlesime treeneriga, teame, palju ta käis trennides kohal. Veetsime selle juhtumi puhul palju aega, kõik osapooled olid laua taga. Otsisime kooliga lahendust, olime selle lahenduse poolt, mis tuli," ütles Berendsen.

Marelle treener Toivo Ruut, kellelt kool seisukohta küsis, tõdeb, et tüdruku tervis ei olnud kõige parem, kuigi võistlustel ta käis.

"Talve poole oli ta väga hea tegija, Eesti edetabelis on ta teisel kohal praegu. Aga vigastused ja igasugused haigused olid. Suhtlesime võrdlemisi vähe, sest ta ei saanud eriti trennis käia," ütleb Ruut.

Ta rõhutab, et Audentes on ikkagi kõrgem spordimeisterlikkuse kool, kus tüdrukust taheti teha koondislane number üks.

"Kahe kuuga suutis ta päris kõrgeid tulemusi näidata, andekas tüdruk. Kahju, et kaduma läinud talent," ütleb vasaraheitetreener Ruut. "Suvel olid ka tal probleemid, peaaegu terve aasta jäi vahele. Midagi ei olnud teha. Teised teevad hoolega trenni, kui tema ei saa. Kui ta saab uuesti oma taseme kätte, pole üldse probleemi teda koondisesse tagasi võtta. Aga praeguse järgi pole võimalik."

Ka tüdruku teine treener Ants Kiisa tõdeb: "Ta lihtsalt ei ole enam sportlane kahjuks. Ta oli füüsiliselt küll väga andekas, aga ta väga palju ei viitsinud trenni teha ja tervis ka jupsib. Kui ta oleks tahtnud, ta oleks kindlasti saanud jätkata. Ideaal oleks, et saad sportlase, keda juhendad nii, et pead teda kogu aeg natuke pidurdama - et sportlane ise tahab teha. Temaga oli vastupidi, teda pidi sundima."

Kiisa möönab, et põhjus võis olla ka kergejõustikuliidu suunamuutuses - heitjate grupp kaotati ära ja nende alade noored pandi kokku võistlema teiste kergejõustiklastega.

"Tema pole tüdruk, kes mitmevõistlejatega koos hüppab ja võistleb. Ilmselt tundis ta end sedasi ka halvasti, nii et võib-olla otsus alla anda tuli sealt. Juba eelmisel aastal oli tal analoogseid probleeme," ütleb Kiisa.

Ministeerium: tervisetõendit nõuda ei tohi

Kas kool tegi õpilast oma ridadest välja arvates õigesti või mitte, ei saa haridusministeerium detaile teadmata öelda.

"Ministeeriumile ei ole juhtumi asjaolud teada, kuna ministeeriumisse pole kool ega õpilase vanemad pöördunud. Tausta ja õpilase koolist väljaarvamise põhjuseid teadmata ei saa ministeerium kooli otsusele hinnangut anda. Erakooli vastuvõtu ja väljaarvamise kord kehtestatakse kooli põhikirjas ning õpilastega sõlmitakse leping. Juhtumeid, kui õpilane on koolist välja arvatud ning temaga on leping lõpetatud, kuid selle otsuse üle on tekkinud vaidlus, lahendatakse lähtuvalt nende dokumentide sisust," kommenteeris ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Jelena Zemskova.

Ministeeriumi sõnum on, et kui kool ja perekond kompromissi leida ei suuda, on lapsevanemal alati võimalus pöörduda ministeeriumi poole või ka kohtusse.

"Asjaoludega tutvudes saab ministeerium lapsevanemat nõustada ning anda hinnangu õpilase koolist väljaarvamise õiguspärasele, samuti suhelda kooliga ning vajadusel puudustele osutada. Juhul, kui otsus ei ole õiguspärane, saab ministeerium teha koolile ka ettekirjutuse," lisas Zemskova.

Ettekirjutus tähendab, et kool peaks oma otsuse vähemalt üle vaatama, mis võib, sõltuvalt juhtumi asjaoludest, viia ka ennistamiseni. Kuid iga juhtum on erinev.

Siiski soovitab ministeerium alustada probleemide lahendamist alati kõige madalamalt võimalikult tasandilt: esmalt klassijuhataja juurest, siis õppealajuhataja või direktori tasemel, alles seejärel koolipidaja ehk kohaliku omavalitsuse või ministeeriumiga.

Vaatamata sellele, milline oli Marelle koolist väljaheitmise taust, ei oleks arstitõendit tohtinud nõuda ning arstid seda ka ei tee, kinnitab haridusministeerium.

"Küll aga on võimalik vajadusel kirjutada lapsevanemal tõend, kui lapsel on kroonilisi nohu-köha põhjustavaid haigusi nagu astma ja allergia, mida võib olla lihtne segi ajada koroonaviiruse sümptomitega. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata," teatas haridusministeeriumi pressinõunik Liisa Tagel.

Terviseameti ja perearstide juhendi järgi võib kerge nohu või köhaga käia koolis ka siis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb õpilasel või lapsevanemal nõu pidada perearstiga.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: