Täpselt nädal tagasi sai politsei teate viimaste nädalate suurima rahakaotusega pettusest, kus kelmidel õnnestus ohvrilt välja meelitada ligi pool miljonit eurot. Skeem, millega 49-aastane mees lohku tõmmati, on identne vaid mõned nädalad varem toimunud kunstnike liidu pettusega, kus asutus kaotas ligi 700 000 eurot.

"Kõigepealt helistas kuller, kes ütles, et on vaja dokumendid tuua ja sealt edasi tuli pank, politsei, salaoperatsioon. Paigaldati arvutisse kaugligipääs ja sealt lukustati inimene välja tema kontodest, tehti ekraan pimedaks ja hakati ülekandeid tegema," kirjeldas toimunut PPA kelmuste lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu.

Mees jäi ilma nii isiklikust kui ka ettevõtte kontol olnud rahast. See on politsei sõnul tavapärane. Ainuüksi maikuus kaotati kelmidele üle kahe miljoni euro, enam kui tuhandel juhul petu- ja õngitsuslehtede kaudu.

"Katseid on palju rohkem, kui õnneks läheb. Aga mõni inimene parasjagu ootabki postipakki või on just teinud pangaülekande, hakkab muretsema ja võib-olla veel survestatakse teda kõne jooksul, siis kohe sisestabki oma PIN-id ja ongi (raha) läinud," ütles riigi infosüsteemi ameti (RIA) analüüsi- ja ennetusosakonna juht Märt Hiietamm.

Kõige vastuvõtlikumad pettustele on MTÜ-d, eraldi väljatoomist väärivad korteriühistud.

"Üks (probleem) on see, et süsteemid ei ole paigas, tihtipeale on üks kinnitaja ülekannetel. Teine probleem on see, et pangakontodel ei käida kogu aeg, mis tähendab, et kui kelmid sinna sisse saavad, siis alles mõne aja pärast, nädal-kaks-kolm (hiljem), avastatakse see," lausus Toompuu.

Summad, mida korteriühistute kontodele kogutakse, võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse – näiteks siis, kui ühistu on aastaid raha kogunud, et vahetada välja katus või küttesüsteem.

"Meil on, ütleme, nagu kolm rahakotti. Üks on reservifond, mis on ühe kuu keskmine, et kui on võlgnevused, siis me saame sealt võtta. Teine on remondifond ja kolmas on hooldustasud. Meil on tehtud nii, et üks inimene on juhatuses, tal on kõik paroolid olemas. Ja pluss raamatupidamisfirma, kes haldab meie maja. Meil on tehtud (ülekande kinnitamine) kaheastmeline. Mitte et üks inimene teeb seda, vaid raamatupidaja valmistab (ette) ja siis juhatuse liige kinnitab," lausus korteriühistu esimees Sergei Kuznetsov.

Liiga ettevaatlik ei saa kunagi olla, nii ka Kuznetsovi kogemuses Elektrileviga.

"Meil juhtus ükskord niimoodi, et päriselt nad (elektrilevi – toim.) tahtsid vahetada, aga me saatsime nad ühte kohta. Ja nad helistasid uuesti, me veelkord saatsime ja kolmas kord juba kinnitasime ja tegime selle töö ära," ütles Kuznetsov.

Kuid kuidas oldi korteriühistus kindlad, et tegu oli päriselt Elektrilevi töötajaga?

"Nad saatsid meile ametliku kirja ja tuli mees, näitas meile oma dokumenti ja kõik oli korras," ütles Kuznetsov.