Läänemaa noortele tutvustatakse kohalikku toitu
Mittetulundusühingu Kodukant Läänemaa korraldatab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta raames üritusi, mille käigus viiakse koolirühmad muuseumidesse, kus nad saavad lisaks ajaloole lähemalt tutvust teha ka kohaliku toidukraamiga.
Raudtee- ja sidemuuseumis käinud Haapsalu kutsehariduskeskuse noortele räägiti kõigepealt 20. sajandi alguses rajatud Haapsalu raudteejaama ajaloost. Seejärel suunduti aga ootepaviljoni, kus nad said kokk Joel Kannimäe juhendamisel proovida, kuidas valmistatakse kohalikust toorainest pelmeene.
"Lastel on selline väikene vau-efekt ka, kui nad näevad, kuidas seda pelmeeni teha, seda täidist ja tainast. Nad näevad, et see on tegelikult imelihtne. Siis ei pea ilmtingimata võib-olla alati mugavusest poepelmeeni sööma," rääkis Kannimäe.
Kevadel alalnud Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta programmis on mitu suurt üritust koroonapandeemia tõttu ära jäänud. Mittetulundusühing Kodukant Läänemaa on seetõttu otsinud toidukultuuri tutvustamiseks alternatiivseid viise. Neil oli ka soov tuua kohalik toit noortele lähemale.
"See mõte tegelikult sündis meil juba kevadel ja on justnimelt kantud sellest, et hariduslike programmide kaudu tutvustada lastele piirkonna toidukultuuri ja tuua neid lähemale, kuna uuringud näitavad seda, et laste ja noorte teadlikkus just Eesti ja kohalikust toidust on võrreldes teiste vanusegruppidega natuke madalam. Oluline on ka viia nendeni sõnumit, et Eesti toit ja kohalik toit on väärt tarbimist ja on maitsev," rääkis MTÜ Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson.
Kui pelmeenid valmis said, õnnestus noortel neid ka maitsta. Mis oli õpilaste arvates pelmeenide tegemise juures lihtne ja mis raske?
"Ma arvan, et võib-olla selle sisu tegemine on raskem aga teised nagu voltimine ja keetmine on võib-olla kergem," leidis Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilane Stella.
Sarnaseid muuseumitunde plaanitakse korraldada veel Haapsalu piiskopilinnuses ja Iloni Imedemaal.
Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta raames algas äsja ka Läänemaa toidunädal, mis tõi paljudesse kohalikesse söögikohtadesse erimenüü.
Toimetaja: Mait Ots