Eksperdid: uue poliitkultuuri toonud koalitsioon sobib kõigile valitsusparteidele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Praegune valitsuskoalitsioon, mis on toonud Eesti poliitikasse senikuulmatu sõnapruugi ja solvangute vahetamise, saab püsida, kuna Keskerakond ja Isamaa peavad kõigest hoolimata seda koalitsiooni endale kõige mugavamaks, leiavad politoloogid.

"Kui me vaatame seda koalitsiooni laiemalt, siis tegemist on ju ülimalt pragmaatilise abieluga. See ei ole väärtuspõhine koalitsioon, mis seisaks teatud jagatud oluliste väärtuste eest," tõdeb politoloog Tõnis Saarts.

Ta selgitab, et see koalitsioon püsib, kuna osapooltelt pole teisi valikuid: "Koalitsiooni osapooled ennekõike Keskerakond ja Isamaa, ei näe alternatiive, nende jaoks ei ole häid töötavaid alternatiive. Või kui isegi on, siis nad ei ole kindlad, kas need alternatiivid välja veavad, nad ei usalda Reformierakonda.

Politoloogist Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora toob välja, et viimast kriisi sisuliselt ei lahendatud - oma raadiosaates võtsid teravalt ja koalitsioonipartnerite silmis kahetsusväärsete väidetega sõna nii Mart kui Martin Helme, kusjuures probleemsemaid väiteid esitas Moora hinnangul just Martin. Mart Helme tagasiastumisest aga partneritele kohe piisas.

"Ma arvan, et seda valitsust hoiab koos mugavus. Ma arvan, et neil on üheskoos praeguseks juba päris mugav valitseda, sest tõenäoliselt ei ole olemas ühtegi teist koalitsiooni, kus oleks võimalik nii libedalt ja nii segamatult ajada oma asju," tõdes Moora.

Kusjuures Moora hindab, et suuresti on selles valitsuses oma nägu kaotamas Ratas. Eelmise valitsuse peaminister Ratas tahtis tõestada, et Eesti on Euroopa-meelne, edumeelne ja jätkab avatud kursil.

"Praegu ta juhib ju risti vastupidist valitsust, kus signaalid ju pidevalt tulevad vastupidiselt ja pigem meie edutegureid, mis varasemad on olnud, neid kogu aeg õõnestades," leiab Moora.

"Mõnikord jääb mulle mulje, et Ratas arvab, et riik, see olen mina. Tähendab, mina, Ratas. Ehk siis ta arvab, et kui koalitsioonis on kõik korras, siis on ka riigis kõik korras, ühiskonnas kõik korras. Vaat selle koha pealt on mul tunne, et mõnikord ei saa Ratas aru asjadest," leiab keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste.

Just see, mida need pidevad kriisid laiemalt peegeldavad, teeb ühiskonnategelasi murelikuks. Näiteks Saarts toob välja, et väljaütlemistest ja tegutsemisviisidest, mida me varem pidasime vastuvõetamatuks, on saanud igapäevapoliitika osa: "See on kahtlemata ohumärk ja võib tähendada ka ohtlikumaid nihkeid Eesti demokraatia arengus."

"Inimestel tekib tülpimus ja teatud vastikus isegi selle maailma vastu. Aga siis võib juhtuda see, et ma enam ei loe, ei vaata, ei kuula. Ma tõmbun oma kasti, mis muidugi võib lõppeda jälle sellega, et seal üleval saavad teha, mis nad tahavad," leiab ka Hennoste.

Ja siit edasi hakkab ühiskondliku lõhe süvenemist toitma abielu teemaline rahvahääletus.

"Kaevikuid kaevatakse, kaevikud kaevatakse sügavaks, kärvand rottide varud otsitakse välja ja ainult minu arust üsna naiivne inimene võib uskuda, et see kõik lõppeb ilusa ja sõbraliku diskussiooniga kahe poole vahel ja siis kui üks pool on saanud oma võidu, sest üks pool peab saama võidu, et siis kõik lõppeb. Ei lõppe," usub Hennoste.

"Kui sa hakkad oma vastaseid pidama mitte vastaseks, kellel on samuti õigus selles demokraatlikus mängus osaleda oma arvamusi avaldada kui sinul, vaid sa hakkad neid pidama vaenlasteks, kellegiks, keda tuleb maha suruda, hävitada, elimineerida. Vaat see muutub demokraatiale ohtlikuks," rõhutab Saarts.

Tallinna Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu ei toeta samasooliste abielu, aga ka teda teeb samuti murelikuks ühiskondlik tüli: "Ma usun, et ei ole veel hilja mõista, et võiks pidurit panna. Ja me kõik võiksime pidurit panna, opositsioon võiks ka pidurit panna. Iga väiksemagi lause, igast raadiojaamast millegi välja urgitsemine, see ei ole mõistlik praegusel hetkel."

Tammsalu sõnul on just riigijuhid need, kes peaks oma sõnumitega rahustaja rolli kandma.

"Aga argumenteeritud, mitte "Olge rahulikud!" nagu Karlsson katuselt ütles, et moosi sõin ära, aga ole ikka rahulik, rahu, ainult rahu. Ainult sõnad ei aita, seal peab sõnade taga ka midagi olema, sa pead näitama mingit teed, mis kaudu ka inimene ise selle rahuni jõuab.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: