Terviseamet värbab üha juurde nn koroonadetektiive, kes nakatunuid läbi helistavad, et kaardistada nende lähikontaktseid, keda siis omakorda olukorrast teavitada, ent viiruse teine laine paisub kiiremini, kui uusi inimesi värvata ja koolitada jõutakse.

Tallinnas elav Jaak sai lähedaselt teada, et viimane on andnud positiivse koroonaproovi. Kuna neil oli olnud selge lähikontakt, jäi Jaak kohe eneseisolatsiooni, vaatamata haigussümptomite puudumisele. Koroonapositiivne lähedane sai testitulemuse kolm päeva tagasi, mil lubati temaga peatselt uuesti ühendust võtta, et kaardistada tema lähikontaktsed. Sellest kõnest on möödas kolm päeva, ent lubatud kõnet pole tulnud. Nii ei tea ka terviseamet, et Jaak on nakatunu lähikontaktne, mistõttu pole ka Jaak siiani teavitust selle kohta saanud. Kui Jaaku jõudis nakatunu ise hoiatada, siis kõigi lähikontaktsetega pole pruukinud seda juhtuda.

Lähedane ise sai nakkuse inimeselt, kellel see diagnoositi juba nädal tagasi. Ka temale lubati lähikontaktsete kaardistamiseks peatselt helistada, ent nädala jooksul pole seda veel juhtunud. Ehk siis inimene ise on koroonapositiivsena juba nädala kodus olnud, kuid tema lähikontakseid pole terviseamet kaardistanud ega neid olukorrast ka teavitanud. Sedasi võivad nad enesele teadmata olla samuti nakatunud ja viirust omakorda edasigi andnud.

Potike, ära enam keeda!

Eeskätt on terviseamet hädas Tallinnas ja Harjumaal, kus viirus on kõige jõulisemalt levinud. Iga päevaga lisandub umbes 150 nakatunut, kellel kõigil on ka lähikontaktsete ring. Kokku on terviseameti põhja regionaalosakonnas ehk Tallinnas ja Harjumaal jälgimisel praeguseks 13 000 inimest - haiged ja nende lähikontaktsed. Ressursist tuleb puudu, et detektiivitööga ree peal püsida, tunnistab terviseamet - see on koormus, millest jõud enam üle ei käi.

"Tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus me põhja regionaalosakonnas lihtsalt ei jõua enam neid inimesi läbi helistada. Ja sellest tulenevalt on appi võetud sellised tehnilised lahendused, nagu seda on kõnerobot, nagu seda on SMS. Ja tõepoolest, täna on ka niimoodi, et sellele inimesele ei jõutagi enam samal päeval helistada. Ja võibki juhtuda, et ta ootab kaks või kolm päeva," tunnistab terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

Ta ei oska öelda, palju võib olla neid, kes on seda kõnet juba terve nädala oodanud, kuid usub, et neid pole väga palju.

Ometi paisub nakatunute ja jälgitavate hulk iga päevaga edasi, nagu võlupudrupotike, mis vanas muinasjutus kuidagi pudru juurdekeetmist ei lõpetanud, kuniks kõik kohad putru täis olid.

"Me oleme võtnud endale eesmärgiks see olukord ära lahendada, võtta juurde inimesi väljastpoolt terviseametit, et me suudaksime neid telefonikõnesid rohkem ühes päevas ära teha," ütleb Saar. "Aga muidugi me peame arvestama ka sellega, et täna on see arv 13 000. Kui see haigestumise kasv jätkub, siis see tähendab seda, et ka need numbrid muutuvad suuremaks."

Tekkinud on justkui nõiaring - mida aeglasemalt terviseameti detektiivid lähikontaktseid teavitavad, seda enam jõuavad potentsiaalsed uued nakatunud järgmisi inimesi teadmatult nakatuda.

"Meie eesmärk on kõrvaldada nii need tänased võimelüngad, kui ka tegelikult arvestada sellega, et meile jääks veel teatud ressurssi, et ka tulevikuväljakutsetele vastata," ütleb Saar. "Me täna juba oleme põhja regionaalosakonnaga tasapisi seda n-ö jääki tagasi võtma ehk me teeme tööd selle nimel, et see järjekord sealt helistamiste tagant kaoks ära."

Tule eile meile

Nii on paljud inimesed saanud viimasel ajal automaatteavituse selle kohta, et nad on lähikontaktsed ja peavad püsima kaks nädalat eneseisolatsioonis, nii et isolatsiooni algusaeg algab... nädal tagasi. Seega, tule eile meile!

See tuleneb osaliselt sellest, et terviseamet on lähikontaktsete tuvastamisega umbes nädala graafikust maas. Nii see nakkus üha edasi levibki.

Ent osaliselt on põhjuseks ka tehniline praak, tunnistab Saar. Näiteks saab mõni inimene vene- või ingliskeelse teavituse, kuigi peaks saama hoopis eestikeelse. Masinad on ekslikud.

"Mõnikord see sõnumi kohaletoimetamine võib ühel või teisel põhjusel viibida. See ongi see, miks terviseamet väga hindab seda inimfaktori kaasamist," ütleb ta. "Need tekstisõnumid on teatud mõttes hädalahendus ja hädalahenduse puhul võib tekkida ka erinevaid tõrkeid."

Automaatkirjade ja robotkõnede tõttu levib ka segadus, kes siis ikkagi on lähikontaktne ja peab isolatsiooni jääma. Nimelt tuleb lapse lähikontaktseks muutumisel automaatteavitus lapsevanemale. "Terviseameti andmetel on teil või teie hoolealusel olnud lähikontakt koroonaviirusesse nakatunuga," seisab kirjas. Sellele järgneb telefonikõne robotilt, mis lapsele kui lähikontaksele mõeldud info aga lapsevanemale teatavaks teeb, nii et viimane ennast lähikontaktseks pidama hakkab või teeb järelduse, et ka lähikontaktse lähikontaktne peab nüüdsest isolatsiooni jääma.

Terviseamet kinnitab, et nii see kindlasti ei ole.

"Sellist rühma nagu lähikontaktse lähikontaktne ei eksisteeri. On need, kes on nakatunud ja on need, kes on nakatunute lähikotaktsed. Lähikontaktsetega kokku puutunud inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni," kinnitab Saar. "Nendel hakkab see isolatsioon kehtima siis, kui lähikontaktne haigestub ise ja siis juba hakatakse selle uue haigestunu järgi vaatama, et kes on tema lähikontaktsed."

Neil, kes on saadud sõnumitest või kõnedest segaduses ja pole kindlad, mida terviseamet silmas on pidanud, soovitab Saar nendega kindlasti ühendust võtta, kas siis terviseameti Facebooki konto kaudu või helistades infonumbril 1247.