Professor: väärinfo leviku vastu aitab rahulik meel, mis ei haara paaniliselt õlekõrtest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" küsis sel nädalal, miks inimesed loevad pseudoteaduslikke teoseid ning kuidas valeinfo müüdavates raamatutes ära tunda. Tartu ülikooli neuropsühhofarmakoloogia professor Jaanus Harro ütles, et lisaks haridusele aitab valeinfo leviku vastu rahulik meel, mis ei haara paaniliselt õlekõrtest.

Tartu ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner kritiseeris saates teadlaskonnas on palju pahameelt tekitanud uut raamatut "Koroona valehäire", mis on Eestis kiiresti levinud.

Abneri hinnangul on raamat ülimalt suunav ning selles olev agressiivne tekst ei väljenda tema hinnangul reaalsust. "See väljendab selgelt autorite suunitlust teemal, mitte seda, mida faktid meile räägivad. Autorid ei tohiks oma retooriliste küsimustega suunata lugejat kuhugi suunas," lisas Abner, kes tõi välja ka, et raamatust vähem kui pool on autorite enda tekst, ülejäänud on kõik muu, mille hulgas ka valed järeldused.

"Tundub, et praegu üritatakse lihtsalt raha teenida inimeste tervise arvelt, kui selliseid teoseid levitatakse," ütles ta.

Abner palub sotsiaalmeedias tehtud postituse kaudu, et kauplused seda raamatut enam ei müüks. Samas märkis ta, et sõnavabadus peab kehtima, kuid iseküsimus on see, kes on pädev otsustama, milline teos on pseudoteadus ning oht rahvale.

Veebiväljaande Telgram toimetaja Mariann Joonas, kes on kursis raamatu toimetamisprotsessiga, tõi välja, et näiteks teose eessõnas on kaasa löönud ka kaks Eesti arsti. "Kuna Eestis ei suhtuta just hästi arstidesse, kes mõtlevad teisiti, siis nad ka ei julgenud oma nimega välja tulla," ütles Joonas.

"Ma olen nõus, et see pole selles mõttes erapooletu raamat ja autor paneb sisse palju enda arvamust, aga see polegi teadusuuring, vaid tema vaade koroonakriisile," selgitas Joonas, lisades, et autor pole oma arvamuses üksi, vaid sama meelt on üle maailma palju arste.

Joonase sõnul ei ole plaanis raamatut lettidelt tagasi kutsuda.

Abneri hinnangul võib raamat ohtu kujutada, kuna see on ilmunud tervishoiukriisi keskel ning tema hinnangul suunatud kriisi ignoreerima. Ta lisas, et raamat kubiseb valefaktidest, mis tuleks üle kontrollida ja korrigeerida.

Joonas märkis, et autorid ei väida raamatus, et koroonaviirus pole ohtlik, vaid nad ütlevad, et riskirühma tuleks kaitsta, kuid kogu maailma ei tohiks lukku panna.

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter rääkis saates, et tema ei poolda raamatute lettidelt ära korjamist ning oma suhtumist peab saama näidata.

"Põhiseaduslik õigus on igaühel uskuda, mida ta tahab, ja seaduslik on olla loll, aga teistele halba teha pole soovitatav. On juhtumeid, kus on selgemalt mindud üle selle piiri. Kui keegi räägib teooriast, et Kuu on juustust, kas siis just peavad astrofüüsikud tõestama hakkama, et ei ole, aga kui on tervisega seotud asjad, siis probleem on palju suurem," kommenteeris Vahter.

Ta lisas, et ekstreemses olukorras teeb ja usub inimene asju, mida ta tavaliselt ei teeks.

Teadusajakirjanik Arko Oleski hinnangul võib loota, et kui inimesed on saanud koolist piisava kriitilise mõtlemisoskuse, siis suudavad nad ise vahet teha, milline on allikas, mida usaldada. Samas pole teadus tema sõnul alati n-ö must või valge.

"On kogemusi, kus asjad ongi hallimad ja teaduse peavool ongi mingi idee vastane, mis hiljem tõusetub elujõulisena. Aga eks meil traditsiooniliselt on olnud vahendavad filtrid, mis peaks andma usaldusväärsust inimestele. Need ongi mõnikord kirjastused /.../, levitamiskanalid, siis ühiskondlik surve samamoodi, aktivistid, kes jälgivad, mida avaldatakse, mis ilmub ja juhivad tähelepanu, kui nende arvates on see kahtlane või ohtlik materjal," rääkis ta.

Olesk märkis, et pseudoteadus ei suhestu nn tavateaduse protsessiga, vaid loob oma universumi, mis ümberlükkamistele ei allu.

Tartu ülikooli professor Jaanus Harro selgitas saates, et teadus on isekorrigeeriv protsess ja see võtab alati aega, sest käib hüpoteeside kontrollimise ja järelduste ümberlükkamise kaudu, kuid inimesed ei kannata enamasti ootamist ning tahavad oma tõde kiiresti.

"Neil on kiiresti oma tõde vaja ja see või teine meede peab olema must või valge, nii et nad haaravad sellest kergesti kinni. See tuleb paratamatult, sest teadlastel on eksimine põhimõtteliselt palga sees. Ma sellise kolleegiga ei tahaks koos töötada, kes ei tunnista, et ta on eksinud," rääkis Harro.

"Aga kuidas piirata kahju, mis võib tulla mingite eksimuste levikust, ongi see isekorrigeeriva protsessi küsimus ja sellele üldine parem haridus kindlasti kaasa aitab, aga võib-olla veelgi rohkem rahulik meel, mis ei haara paaniliselt õlekõrtest," lisas ta.

Tauno Vahter tõi saates välja, et pseudoteaduse uskujad on pigem üle keskea inimesed. "Võib-olla siin on natuke nõukaaja pärand ikka veel, üldine usaldamatus institutsioonide vastu, et riik võibki valetada, aga noorematel tundub olema see võib-olla natuke teistmoodi nihkes," rääkis ta.

Ajakirjanik ja lugemishuviline Erkki Bahovski selgitas saates, et ajaloos on mitu näidet sellest, kus sõda on alanud teadlikult valeinfo edastamise tõttu teisele poolele või rahvale.

"Näiteid on küll sellest, et teadlik info moonutamine on ettekääne või põhjus sõja alguseks," märkis ta ja lisas, et samas teaduses senised tõekspidamised võivad muutuda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: