Eesti eelistab valeinfoga võitlemisel teavitamist vasturünnakule

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kollaaž. Autor/allikas: SCANPIX / LaPresse

Eesti võitleb väärinfoga peamiselt oma sõnumeid levitades ning ei kiirusta iga üksikut valeinfo kildu sotsiaalmeedias ümber lükkama, ütles riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik.

"Selle asemel, et reageerida üksikutele väärinfo kildudele, mis on parimal juhul tuuleveskitega võitlemine, keskendume peamiselt enda sõnumite levitamisele. Eraldi vastusamme oleme väärinfole astunud vaid erandkorras, kui need on muutunud ohuks avalikule korrale või inimeste tervisele," ütles valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Siim Kumpas ERR-ile ning viitas kevadise koroonalaine ajal Tallinna lukkupaneku müüdi kiirele levikule ja MMS-i grupi tegevusele Facebookis.

"Väärinfo puhul on oluline rõhutada seda, et valdav enamus sellest on seaduslik. Veelgi enam, Eesti põhiseadus ütleb selgelt, et Eestis tsensuuri pole," märkis Kumpas.

"See ei tähenda mõistagi, et sõnavabadus piiritu oleks. Muu hulgas on seadusega keelatud näiteks avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kutsumine. Kui keegi ületab oma tegevusega seaduse piiri, sekkub juba politsei, kel on selleks otstarbeks ka veebikonstaablid," lisas nõunik.

Kumpase sõnul on toimiva kriisikommunikatsiooni üks eeldusi hea olukorrateadlikkus – arusaam sellest, mis ühiskonnas toimub. See tähendab valitsuse kommunikatsioonibüroo jaoks praktikas meedia ja sotsiaalmeedia avalikult nähtava osa jälgimist ning avaliku arvamuse uuringute korraldamist.

Kumpas tõi näiteks hiljutise küsitluse tulemused, millest selgus, et seitse inimest kümnest leiab, et olukord on kriitiline ja vale käitumine toob kaasa viiruse leviku tõusu ning kõigest 14 protsenti arvab, et riik on üle reageerinud. Samuti näitavad uuringud, et 59 protsenti Eesti inimestest on valmis laskma end vaktsineerida COVID-19 vastu, 17 protsenti ei oska seisukohta võtta ja 24 protsenti ei vaktsineeriks, kellest ainult kolm protsenti on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastased.

"Puhtalt sotsiaalmeedia põhjal tekiks meil inimeste hoiakutest väga eksitav ja sageli liialt tumedates toonides arusaam," tõdes Kumpas. Ta viitas, et kallutatud pildile inimeste hoiakutest aitab kaasa ka sotsiaalmeedia toimimisloogika, mis söödab kasutajatele ette sisu, mis inimesi enim paelub. "Sageli on selline sisu emotsioonidele rõhuv, konfliktne või kurioosne," märkis nõunik.

Pandeemia põhjustas infoplahvatuse

Kumpas selgitas, et koroonapandeemia vallandumise järel kasvas inforuumis hüppeliselt saadaoleva info kogus. "See on kriisiolukordadele omane, sest inimeste infovajadus kasvab segastel aegadel plahvatuslikult. Mida rohkem on infot, seda rohkem ka müra selle hulgas – valearusaamu, eksitusi, vandenõuteooriaid ja aeg-ajalt ka tahtlikku infoga manipuleerimist," tõdes ta.

Kumpase sõnul on selle taga enamasti siiski inimlik soov lihtsate ja selgete vastuste järele nagu see, kas mask kaitseb või kui nakkav koroonaviirus on.

"Elu on aga keeruline ja vastused paljudele küsimustele ei ole must-valged. Veelgi enam, ebaharilikes olukordades ongi küsimusi rohkem kui vastuseid," ütles Kumpas. Vaatamata teadlaste jõupingutustele ei ole praegu veel lõplikke vastuseid kõigile koroonaviirusega seotud küsimustele.

"See tähendab, et ka ametlikud soovitused, mida riigid inimestele annavad, võivad muutuda. See pole aga teaduse nõrkus, vaid vastupidi tugevus – teadus on pidev püüd kindlamate ja mõõdetavate teadmiste poole, mida saadab teadlaste valmidus end igal hetkel parandada," selgitas ta.

Kuna aga loodus tühja kohta ei salli ja kui teadlastel pole parasjagu piisavalt veenvat infot, siis täidabki sellised augud keegi teine sellega, millesse ta usub või millest ta kasu lõigata saab, märkis Kumpas.

"Loomulikult on ka neid, keda teadus ei veenagi. Vaatamata sellele, mis mulje sotsiaalmeedias teinekord jääda võib, on neid inimesi Eestis ja mujalgi tegelikult väga vähe. Nende hulk näib alati suurem, sest pea iga ühiskonna enamus, kel on tasakaalukad hoiakud, ei räägi aktiivselt kaasa," kinnitas valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: