Eestis on igal aastal menetluses umbes 500 laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

18. november on laste seksuaalse väärkasutamise vastane päev. Politsei lastekaitse grupi juht Reimo Raivet tõdes, et Eestis on igal aastal menetluses umbes 500 laste seksuaalse väärkasutamise juhtumit.

"Fakt on see, et igal aastal umbes 500, võib-olla natuke ülespoole või natuke allapoole, selliseid kuritegusid menetletakse, alustatakse. Siin me räägime alates kõige räigematest, kus lapsi vägistatakse või seksitakse oma järeltulijatega - isad, vanaisad - või seksivad täiskasvanud alla 14-aastase lapsega, mis meil on karistatav, kuni selleni, mis on samamoodi räiged, et neid ühel või teisel viisil ahistatakse internetis ja toodetakse lastest lapspornot sõna otseses mõttes," selgitas Raivet "Ringvaates".

Raiveti sõnul võib menetluses olevate juhtumite hulk olla vaid kümnendik kõigist sellistest kuritegudest.

"Kui me räägime numbrist umbes 500, siis see võiks olla kümme protsenti kõigist nendest kuritegudest, mis tegelikult laste suhtes toime pannakse," märkis ta.

Raivet ei saanud öelda, kui paljudel pedofiilidel politsei momendil silma peal hoiab. "Päris numbrid ma ei saa öelda, aga me ei räägi kindlasti kümnest inimesest, vaid rohkemast," sõnas ta.

"Sadadeks meil ilmselt pole jõudu ja ressurssi, aga vastavalt oma võimalustele teeme tööd nii täna kui ka homme, ülehomme," rääkis ta.

Osa lastevastastest kuritegudest jõuab politseini laste enda kaudu, teine osa täiskasvanute – õpetajate, kasvatajate, psühholoogide, sõprade vanemate – kaudu. Ka laste endaealised on politseiga ühendust võtnud ja oma sõbraga juhtunust teada andnud.

Raivet tõdes aga, et kuigi ühiskonnas üha enam räägitakse laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumitest, siis see pole muutnud lapsi julgemaks, et enda vastu toime pandud kuriteost teada anda.

"Kardan, et reaalsus on see, et kuigi me võib-olla räägime sellest rohkem, siis elu näitab, et häbitunne ja hirmutunne, kui me räägime üle kümneaastastest lastest, on jätkuvalt väga-väga suur. Kui me räägime alla kümneaastastest lastest, siis nad lihtsalt tihti ei saa aru, mida nendega tehakse, see on nende elu vältimatu osa kahjuks. Halb on seda rääkida, aga nad elavadki selle teadmisega, et nii lastega tehaksegi ning pedofiil, kurjategija kasutab seda ära ja seletab veel omakorda, et nii lapsed teevadki," rääkis Raivet.

Politseiniku sõnul ei saa pedofiilide puhul välja tuua ühtset välist joont, mille järgi neid ära tunda. "Need inimesed võivad olla väga edukad, nad võivad väga hästi endaga hakkama saada. /.../ Me kuuleme väga tihti, kui üritame pedofiili kohta saada menetluse käigus infot, et teda kirjeldatakse kui äärmiselt toredat, endaga hästi hakkamasaavat ja meeldivat inimest. Nad on täiesti inimesed meie endi keskelt," ütles Raivet.

Osad pedofiilid saavad vahele jäädes aru, et nad on valesti käitunud ja kahetsevad, tunnistades samas, et ei suutnud oma tungidele järele anda. Teine osa pedofiilidest aga ei näe oma teos mingit probleemi ning süüdistavad sageli lapsi.

PÖFF-il linastuv dokumentaalfilm "Võrku püütud" paljastab, et Tšehhis on tuhanded mehed valmis alaealistega voodisse minema. Filmi peaosalised on kolm täisealist naist, kes näevad välja nagu 12-aastased. Filmivaatajateni jõuavad muu hulgas naiste internetivestlused alaealistega seksida soovivate meestega.

Raivet tõdes "Ringvaates", et niisugused vestlused, nagu filmis näha, on ka Eesti politseitöö argipäev. "Kõik need vestlused, need näitamised. Eesti politsei pole ainult teinud dokumentaalfilmi. /.../ See, mida ma sellest klipist nägin, on see, millega me iga päev kokku puutume," märkis ta.

Raivet soovitab vanematel oma lastele selgitada, et nii nagu nad ei suhtle võõrastega tänaval ning ei lähe nendega kaasa, on võõras inimene võõras ka internetis.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: