Eesti Post tegi liiga suurte riskidega valearvestuse
Eesti Posti kohustused kasvasid suvel transiidiäris tehtud valearvestuste tõttu üle pea, riik vahetas olukorraga tegelemiseks välja ettevõtte juhtkonna. Suvel nõukogu juhina ametisse asunud Sten Soosaare sõnul võttis firma õiget asja tehes liiga suuri riske, pahatahtlikkuses ta kedagi ei kahtlusta.
"Tehti õigeid asju, aga vahest liialt suuri riske võttes," ütles Soosaar "Aktuaalsele kaamerale".
"Ehitati välja pakiautomaadi võrk, ehitati väga palju tarkvara välja, aga tehti seda eeskätt seeläbi, et kasutati teiste postiasutuste vahendeid. Ehk siis meil on rahvusvaheline äri, mis ühelt poolt genereerib meile hästi palju lühiajalist raha, mille saame kohe kätte," kirjeldas Soosaar postiäris kerkinud probleemi.
"Postiasutuste omavahelise arvelduse tõttu me tegelikult aasta aega saame prognoosida, kui palju meile laekub arveid, aasta pärast fikseeritakse arved ära ja aasta pärast läheb maksmisest. See tähendab seda, et kulukoha tekkimise ja kulu väljamaksmise vahel on kaheaastane periood, mis tähendab seda, et kui ühel hetkel on hästi palju raha, siis otsustati see investeerida pikaajalistesse projektidesse ja kui mahud langesid, siis polnud enam raha võtta, et tasuda tarnijatele," selgitas Soosaar.
Soosaare sõnul investeeriti õigetesse asjadesse. "Võib-olla mõnes kohas saame küsida, kas seda tehti mõistliku hinnaga," nentis ta.
Postifirma nõukogu juht märkis, et oluline küsimus seisab selles, mis vahenditest investeeringuid tehakse. Eesti Post tegi pikaajalisi investeeringuid lühiajalisest rahast, sellisel juhul peab aga olema kindel, et raha on vajaduse tekkimisel kuskilt võtta.
"Siseneti uude ärisse, seal olid mõned hinnastamise ebatäpsused, mistõttu hakati hästi palju Eesti Posti kaudu pakke saatma. See hind ei olnud kõige õigem, mis tekitas ettevõttele kahjumi. Korrigeeriti hinda, mis võttis jälle kaubamahud ära," kirjeldas Soosaar.
Vastutus valede otsuste eest lasub tema sõnul mitmel osapoolel. "Juhatus, nõukogu, aga tegelikult see läks läbi ka auditikomiteest, audiitori juurest. Minu poolt näidata näpuga kellelegi on ebamõistlik, selleks on välja kutsutud erikontroll."
Soosaar märkis, et tema midagi pahatahtlikku eelmise juhtkonna käitumises välja tuua ei saa, seda peab otsustama erikontroll. "Nii palju kui mina olen tagantjärgi saanud informatsiooni, siis pahatahtlikkust küll ei ole tuvastanud," lisas ta.
Postifirma on asunud tagajärgedega tegelema ning mõningad investeeringud on end ära tasunud. "Täna on pilt väga hea. See aasta on kindlasti üks kasumlikumaid aastaid Eesti Posti ajaloos. Aga mis järgmine aasta toob, seda me ei tea. Kui me võtame koroonakriisi, siis koroonakriis kasvatas väga palju meie kaubamahtusid, inimesed hakkasid tellima läbi e-kaubanduse ja tänu tehtud investeeringutele on Eesti Postil väga hea turupositsioon kauba kättetoimetamisel rahvale. Küsimus on selles, mis juhtub järgmine aasta."
Soosaar hoiatab, et inimeste käitumismuster võib töötuse suurenedes muutuda, mis juhul peab postifirma inimese käitumise muutumisega arvestama.
Arumeel: kulude suurust prognoositi valesti
Eesti Posti rahvusvahelise äri sisuks on põhiliselt olnud Hiina e-kaubanduse saadetiste transiit üle maailma. Sellise äri omapäraks on, et tehtud müügi pealt saad tulu kohe, müügiga seotud kulud kannad aga hiljem. Just kulude suurust prognoositi valesti, tunnistab septembris Eesti Posti juhi kohalt lahkunud Ansi Arumeel.
"2018. aastal näiteks prognoosisime, palju võiks olla kulud, kuigi me teadsime, et arved tulevad paari aasta pärast. Nendes prognoosides oli ebatäpsuseid ja sealt see asi tõesti lahti läks," rääkis Arumeel.
ASi Eesti Post endine nõukogu esimees Bo Henrikkson rääkis, et raha tuli küll ilusti sisse, aga kuna kulud tulevad aasta pärast või hiljem, siis tuli välja, et kulud olid suuremad kui tulud.
Asi avastati eelmise aasta lõpus, informeeriti nõukogu ja koostati tegevusplaan. Arumeel lisab, et konkreetset vastutajat tema hinnangul olukorras ei ole.
"See oli ettevõttes koostöös mitmete osapoolte tehtud väga keeruline protsess, et siin ma ei oska ühest vastutajat välja tuua ja see oli lihtsalt halbade asjaolude, riskide, realiseerumine," tõdes Arumeel.
Otsest süüdlast ei otsi ka uus nõukogu juht Soosaar ega väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siem (EKRE), kelle haldusalasse postifirma kuulub.
Siiski palus Siem augustis algatada Eesti Postis erikontrolli. "Üldiselt seadusest tulenevalt kannab vastutust juhatus, aga see, mis seal tegelikult on toimunud, missugused on need juhtimisvead, kas seal üldse ongi juhtimisvigu - ega me seda seni ei tea ju. Sellepärast meil see erikontroll ongi ellu kutsutud," ütles Siem.
Erikontrolli toestajat postifirma praegu hanke teel valib. Kontrolli tulemusi loodetakse järgmise aasta esimese kvartali jooksul.
Toimetaja: Hannes Sarv, Barbara Oja