Noored õpetajad töötaksid pigem välismaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Hariduses on kätte jõudnud aeg, kus noored kaaluvad õpetajaametit, kuid tahaksid töötada Eesti asemel välismaal, ütles riigikogu ees esinedes Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Liis Reier. Riigikogu arutas õpetajate järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamist riiklikult tähtsa küsimusena.

Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste ütles, et alla 35-aastastest õpetajatest 41 protsenti ei tahaks õpetajana töötada kauem kui viis aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti paistab sellega OECD riikide seas silma, sest teiste riikide õpetajad selles vanuserühmas nii arvukalt lahkumisplaane ei pea.

Pedaste sõnul vajavad õpetajad uut karjäärimudelit, mis võimaldaks neil ametialaselt liikuda nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

"See tähendab, et erinevate huvidega õpetajad saavad keskenduda, kas rohkem hariduslike erivajadustega õppijate toetamisele või võib-olla õppematerjalide toetamisele. Aga et on võimalik ka liikuda vertikaalselt sarnaselt nagu ülikoolis on meil erinevad assistendid, lektorid, dotsendid ja professorid," lausus Pedaste.

Tema sõnul tuleks õpetajate karjäärimudelid siduda palgapoliitikaga. Karjäärimudelit ei saa aga tema sõnul ellu kutsuda, kui õpetajatele ei anta rohkem aega.

See tähendaks tunniandmiskoormuse vähendamist, et õpetaja saaks end täiendada.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Liina Kersna hinnangul võikski seda koormust vähendada. "Täna on nii, et vaikimisi on 21 kontakttundi selleks, et saada õpetaja miinimumpalka. Aineühendused näiteks on teinud ettepaneku, et võiks olla 16 kontakttundi, mina arvan, et see võiks olla maksimaalselt 18 kontakttundi," rääkis Kersna.

Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja Liis Reier rääkis, et Eestis koolides töötavatest õpetajatest umbes kolmandik ei ole kvalifitseeritud. Umbes tuhat on keskharidusega ning 10 või 15 õpetajat on tema sõnul põhiharidusega. Õpetaja Reier uuris oma 11 klassi õpilastelt, milline võiks olla palk, et nemad õpiks õpetajaks. Mitmed ütlesid, et neist võiks saada õpetajad, kuid mitte Eestis.

"Ma arvan, et veel kümme aastat tagasi jäi lihtsalt keeleoskuse taha, et meie õpetajad oleksid läinud välismaale, aga nüüd on sama jõudnud kätte ka selles valdkonnas, millega me oleme juba kokku puutunud meditsiinis," sõnas Reier.

Õpetajate keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1582 eurot. Liis Reier rääkis, et noorte arvates ei ole õpetaja töö tasustatud võrdväärselt tööga, mis nõuab õpetajatööga samaväärset haridust ja oskusi.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must (KE) näeb lausa vajadust hariduse reformimiseks.

"Eesti on jõudnud sellesse faasi, kus teki paikamisest enam ei aita, vaid on vaja hästi läbimõeldud mitmekülgset haridusreformi," lausus ta.

Professor Margus Pedaste ütles, et õpetajaid läheb tööle nii piiri taha kui ka teistele erialadele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: