Liina Kersna: õpetaja tass peab olema täis
Inimesed, kes tegelevad ühel või teisel moel teiste inimeste aitamisega, kipuvad ka kergemini läbi põlema. Ja õpetajate läbipõlemine on juba praegu väga tõsine probleem, kirjutab Liina Kersna.
Haridusuuringud kinnitavad, et rahulolev ja enesekindel õpetaja jagab lastega õppimiseks üliolulist turvatunnet. Kui õpilasel on õpetajaga soe usalduslik suhe, siis ta ka õpib paremini. Kui õpetaja on stressis, on ka lapsed stressis. Sel juhul vaid mängitakse ühelt poolt hariduse andmist ja teisalt hariduse omandamist.
Mida me saaksime teha, et õpetaja oleks koolis õnnelik, tunneks end ja oma tööd väärtustatuna?
Lisaks palkade tõstmisele on oluline nüüdisajastada ka õpetajate töökeskkonda ning -tingimusi. Oleme pannud õpetajatele väga palju ülesandeid, kuid töötingimused ei ole neile nõudmistele tihtipeale järele tulnud. Tuletame meelde, et kool annab tööd tippspetsialistidele, kes tegelevad iga päev meie laste arengu toetamisega.
Määrava tähtsusega on pedagoogi professionaalse otsustusõiguse väärtustamine koolis. Kui õpetaja ütleb, et vajab nii- või naasugust tuge või aega ettevalmistuseks, peaks kooli juhtkond teda usaldama ja seda talle ka pakkuma.
Kindlasti tasub üle vaadata ka bürokraatia, millega oleme oma õpetajaid koormanud. Kas õpetaja ikka peab iga aasta esitama tööplaane ja aruandeid, kui teda usaldame? Laseme õpetajad vabaks tegelema lastega, mitte aruannetega.
OECD andmetel teeb õpetajaid õnnelikuks ka sisuline koostöö kolleegidega. Õpetajad tunnevad end paremini koolides, kus teadlikult arendatakse õpetajate omavahelist koostööd, planeerides selleks spetsiaalselt aega, luues koostööd soodustava töökeskkonna, innustades külastama üksteise tunde, jagama praktikaid ning andma kolleegidele tagasisidet. Eriti tähtis on see nüüd, mil paljud koolid peavad olema distantsõppel.
Pedagoogide töökoormus ja vastutus on kohati ebainimlikult suured. Õpetajate tunnikoormust tuleb vähendada ja see peaks jääma maksimaalselt 18 kontakttunni piiridesse.
Professor Margus Pedaste pakkus riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul välja 15 kontakttundi, aineühenduste esindajad 16. Praegu on õpetaja palga alammäära aluseks vaikimisi 21 kontakttundi.
Aineühenduste esindaja Madis Somelari hinnangul kulub juba praegu õpetaja tööajast 1/3 ainetundideks ja 2/3 muudeks ülesanneteks.
Me ei tohi jätta õpetajaid oma murega üksinda
OECD andmetel on hariduslikult edukates riikides klassid pigem suured, aga õpetajaid on seal laste kohta rohkem. Kui klassis on 37 õpilast, võiks selles klassiruumis ideaalis olla kolm täiskasvanut.
Õpetajal peab olema võimalus last märgata ning reageerida. Ilmselgelt on meie klassides abiõpetajast puudu. Ja mis veel oluline – abiõpetajad peavad olema läbinud pedagoogilise koolituse. Muidu on nii, et lisaks õpilastele, peab õpetaja õpetama ka abiõpetajat.
Vajaliku tugipersonali olemasolu on õpetaja rahulolu üks olulisemaid eeldusi. Mõelgem end õpetaja rolli, kes seisab kolmekümne lapse ees. Teame, et keskmiselt viiendik, osade hinnangute järgi lausa kolmandik, õpilastest vajab ühel või teisel moel koolis erituge. Hariduslike erivajadustega laste õpetamisel on pedagoogi vastutus ka eriliselt suurem, sest teadmatusest tehtud vigadel võivad olla last tõsiselt kahjustavad tagajärjed.
Erivajadustega laste õpetamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida paljudele tänastele õpetajatele õpetatud ei ole. Mõne aasta taguses uuringus ütles ligi 75 protsenti tavakooli õpetajatest, et nad tunnevad puudust täiendkoolitustest.
Paljudes koolides ei ole õpetajal abi kusagilt küsida, sest tugipersonali ei ole. Haridusasutustes on jätkuvalt puudus eripedagoogidest, psühholoogidest, sotsiaalpedagoogidest ning logopeedidest. Need vähesed tugispetsialistid, kes on koolides tööl, on ülekoormatud.
Näiteks on statistika järgi vaid 36 protsendil koolides koolipsühholoog ning ühe psühholoogi kohta on 820 õpilast. Ideaalis oleks ühe koolipsühholoogi kohta 200-300 last.
Ja koolis ei vaja psühholoogilist nõustamist mitte ainult õpilased. Vajadusel peavad saama psühholoogilist nõustamist ka õpetajad. Sest – nagu alguses sai öeldud – vaid rahulolev ja motiveeritud õpetaja suudab luua õppimiseks vajaliku usaldusliku suhte.
Rahast
OECD uuringu järgi kaalub 40 protsenti Eesti õpetajatest lähima viie aasta jooksul ametist lahkumist eeskätt just seetõttu, et nende palk ei ole konkurentsivõimeline teiste kõrghariduse spetsialistide töötasuga. Meie õpetajate palk on OECD riikide seas küll kõige kiiremini kasvanud, kuid siiski oleme tagantpoolt teised pärast Lätit.
Riigi ülesanne on tagada õpetajatele motiveeriv palgasüsteemi, mis innustaks õpetajaid panustama ka valdkonna arengusse laiemalt. Me ootame õpetajalt head tundide ettevalmistustööd, uute meetoditega tutvumist ja eneseharimist, ainevaldkonna arendamist ja koostööd kolleegidega, aga palka maksame ikka eelkõige kontakttundide alusel.
Siin ei lähe riigi sõnad ja teod kokku. Ja seda, kui sõnad ja teod ei lähe kokku, nimetatakse silmakirjalikkuseks.
Kui tahame, et meie lapsed oleksid nutikad ja õnnelikud, peame väärtustama ja hoidma õpetajaid. Me ei tohiks küsida, kas õpetaja tass on pooltühi või pooltäis. Õpetaja tass peab olema täis. Siis tahavad õpetajad kooli jääda ja noored õpetajad ka kooli tulla.
Toimetaja: Kaupo Meiel