Eesti Energia nõukogu liige Enari Kisel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui praegu on juhitavat elekrivõimsust ehk Narva põlevikivi elektrijaamades toodetavat võimsust üle 1000 megavati, siis 2030. aastaks langeb see vähemalt kolmandiku võrra. 660 megavatti annaksid siis Auvere elektrijaam ja kaks vanadest elekrijaamadest veel tööle jäänud energiablokki.

"Eleringi praeguste prognooside järgi on see võimsus umbes 660 megavatti. Tegelikult, mis sealt välja paistab, on ka see, et mõnes kohas on hinnatud seda võimsust isegi suuremaks - kuni 800 megavatti -, aga samas jälle, kui räägitakse tiputarbimisest, siis prognoos on selline, et 1000 megavatti oleks võimalik Eestis siiski toota," rääkis Kisel.

Elergingi juhi Taavi Veskimägi sõnul on aga Eesti varustuskindus juhitava tootmisega ka kümne aasta pärast iga juhul tagatud.

"Nende andmete põhjal, mida Eesti tootjad on meile esitanud, on 2030. aastal Eestis 1000 megavatti juhitavat tootmist olemas. Lisaks sellele on veel olemas Eleringi enda reservid nagu Kiisa avariireservelektrijaama 250 megavatti ja üha rohkem me saame arvestada ka tarbijate varustuskindluse tagamisel taastuvenergia tootmisvõimsusi," selgitas Veskimägi.

Elektrikaabli ühendusvõimsusi on Eestil 2500 megavati ulatuses. 2025. aastal liitub Eesti Mandri-Euroopa elekrivõrguga, mis muudab varustuse veelgi paremaks. Seetõttu varustuskindlus enamasti probleemi ei valmista. Küll aga peaks Eesti suutma ennast elektriga varustada ka väga külmal talvel, kui tipptarbimine ulatub 1600 megavatini ja mujalt soodsat elektrit osta ei saa.

Veskimägi sõnul pole ka tippvõimuse juures varustuskindlusega probleeme.

"Olles selleks valmis, et kui peaks järgnevate aastate analüüs tõesti näitama, et on probleeme, siis me selleks olemegi sel aastal teinud ettepaneku vabariigi valitsusele varustuskindluse standardi kehtestamiseks," ütles Veskimägi.

Selle standardi järgi võib Eestis tekkida keskmiselt umbes üheksal tunnil aastas olukord, kus tootmine potentsiaalselt ei pea katma tarbimist.

"Kui need üheksa tundi tekivad, siis puudjääk on väga suur ehk see puudjääk on sisuliselt üle 600 megavati ehk 40 protsenti tarbimisest peaks sel juhul mingil moel vähenema," ütles Kisel.

Kuid sellise võimaliku varustuse puudujäägi leevendamiseks teeb Elering ettepaneku kehtestada võimsusmehhanism, millega saab tootjatelt täiendavaid võimsusi tellida.