Kalev Kallemets: kliimaneutraalsus nõuab keskendumist kõikidele lahendustele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kalev Kallemets
Kalev Kallemets Autor/allikas: Erakogu

Eesti Energia juht Hando Sutter kommenteeris tänuväärselt tuumaenergeetika kaalumist Eestis ning selgitas, et tema juhitav ettevõte sellele ei keskendu. See on igale järgijale ilmne, kuid kui tagamõte oli osutada valitsuskabineti otsusele moodustada tuumaenergia kaalumiseks riiklik töörühm, siis sellega ei saa nõustuda, kirjutab Kalev Kallemets.

Eesti toetab ametlikult Euroopa Liidu 2050 kliimaneutraalsuse eesmärke ning seega tuleb vastutustundlikult kaaluda kõiki võimalikke lahendusi. Tervitaks Eesti Energia tõsisemat tähelepanu väikereaktorite teemale, sest varem või hiljem on riigil otsustuskoht, kas ja milline roll riigile kuuluval energiaettevõttel oleks antud tehnoloogia realiseerimisel. 

Tõele ei vasta arusaam, et esimese Eestile sobiva väikereaktorini "läheb veel paarkümmend aastat". Arenduste tempo on võrreldes mõne aasta taguse ajaga praeguseks juba oluliselt tõusnud. Näiteks teatas Ameerika Ühendriikide energiaministeerium oktoobris, et annab kahele väikereaktori arendajale 80 miljonit dollarit reaktorite rajamiseks seitsme aasta jooksul. 

Samuti avaldas Kanada 18. detsembril mahuka väikereaktorite tegevuskava, mis näeb riigi suurima elektriettevõttele Ontario Power Generation ette esimeste väikereaktorit realiseerimise 2025. ja 2028. aastaks. See tähendab, et nemad teevad oma reaktorivaliku juba 2021. aasta lõpuks. Teame, et mitu reaktoriarendajat on USA regulaatoriga loamenetluses võtmeetapid läbinud. 

Vaadates Eestile eelduslikult sobivaimate väikereaktorite põhiliste arendajate suunas, siis tuumaenergia on üks väheseid teemasid USA kongressis, millel on mõlema partei toetus ning uue põlvkonna reaktoritel oluline roll ka ambitsioonikas Joe Bideni energiaprogrammis saavutada USA-s 2035. aastaks süsinikheitmeta elektritootmine. 

Ameerika Ühendriigid on viimastel kuudel sõlminud Rumeenia ja Poolaga mitme miljardi ulatuses tuumaenergia rakendamiseks rahastuskokkuleppeid. Need on selged näited, mis suunas ja kui kiiresti tuumaenergia maailmas liikumas on. 

Asjaolu, et juba praegu kaalume Eestis väikereaktorite kasutust tulevikus, ei konkureeri Eesti Energia strateegiliste suundade ehk põlevkivi- ja tuuleenergiaga. CO2 hinnad on praegu juba üle 30€/tonn ja analüütikute prognooside kohaselt 2021. aastal juba 39€/tonn. 

Eeldusel, et Eesti Energia viimaste kvartaliaruannete tulemused on tõesed, siis sarnase trendi jätkudes on esimese väikereaktori käivitamise ajaks 10-15 aasta pärast praegune põlevkivist elektri tootmine majanduslikel kaalutlustel juba lõpetatud. Ainsaks kaalutluseks saaks siis olla varustuskindluse tagamine erakordselt külmal talvel ning sedagi vaid juhul, kui võimsustoetustega on jaamad ja kaevandused kütteperioodiks mehitatud. 

Samuti ei konkureeri tuumaenergia tuuleenergia arendamisega. Arvestades Baltikumi 12TWh suurust defitsiiti on põhjendatud rajada 2030 aastaks nii Eesti Energia Liivi lahe kui ka Ignitise 700MWe meretuulepargid. Arvatavasti on ka Tootsi kallile rabaalale selleks ajaks tuulikud ehitatud. 

Aga ükskõik, kui palju GW tuulikuid ka ei ole, siis miski ei muuda nende tootmist juhitavaks ega suurenda aastast koormustegurit maismaal üle 35 ja meres üle 50 protsendi. Samuti, nagu Eesti Energia on korduvalt rõhutanud, toetusteta tuulikuid ei rajata. Vähempakkumised lähiaastatel tulevad ning siis selgub toetuste hind ühiskonnale. 

USA ja Kanada valitsuste ning erainvestorite toel arendab oma tehnoloogiaid üle kümne väikereaktori tootja. Nende hinnaeesmärk on ca 45 EUR/MWh, kuid täpne väikereaktorites toodetud elektri omahind üksi ei oma tähtsust, kui võtta tõsiselt Euroopa Liidu eesmärki süsinikneutraalsus 2050. aastaks. 

See poliitika viib CO2 tonni hinnad 2030 aastaks üle 50€, mis tähendab, et väikereaktoritega konkureerides on isegi seni soodsa alternatiivina käsitletud gaasijaamade konkurentsist välja langemine võrdlemisi kindel. Seejuures pole isegi vaja mainida gaasienergeetika julgeolekulisi tahke. 

Lisaks tuleb arvestada piirkondlikku juhitavate tootmisvõimsuste vähenemist ning Baltikumis Vene elektriimpordi lõppu. Seega muutuvad eriti väärtuslikuks kõrgema temperatuuriga väikereaktorid, mis suudavad soojust sulasoola salvestada elektritootmise kiireks juhtimiseks. 

Arvestades väikereaktorite planeeritud 60-aastast eluiga, tuleb tuleviku tuumaenergeetikas pigem vaadata 2030-2090 perioodi ennustatavat hinnakeskmist, mitte 2020. aasta hetketurgu. Ei ole näha realistlikku alternatiivi, kuidas tuulevaiksel ajal, mida on aastast üle poole, saaks Baltikumis 1-3 GW elektrienergiat toota. 

Arusaam, et kui reaktorid on valmis, siis valime parima ja teeme ära, ei ole Eesti energeetika varustuskindluse ning kliimaeesmärkide olulisust arvestades vastutustundlik. Suutmaks hinnata, milline reaktoritehnoloogia on Eestile ja meie partneritele sobivaim, teostatavaim ja pakub õiget tasakaalu innovaatilisuse ning teostatavuse vahel, on vaja tõsist tehnilist võimekust ning koostööd reaktoriarendajatega. 

Seda tööd tegemata ei teki mingit tõsiseltvõetavat teadmist ning ilma selle teadmiseta pole võimalik kümne aasta pärast mitte midagi "välja valida ja ära teha". Tuumareaktori kaalumine ja valimine on isegi ilma seda ise "joonestuslaual" välja töötamata märksa keerulisem kui autosalongist järgmise linnamaasturi valimine. 

On vaja teada süvitsi, milline kütusetsükkel (sh kasutatud kütuse aktiivsus, vorm ja maht) kaasneb konkreetse reaktoritüübiga, milline on tegelik reaktori komponentide tarneahel, ehitusperiood, investeerimistsükkel, milline peaks olema personali väljaõpe ning loamenetlusvõimekus. 

Tuleb teada, milline on erinevate reaktoritüüpide energia tootmisprofiil ning milliseid kõrvaltooteid - näiteks tööstusauru või vesinikku - see võimaldab, ning millise hinnaga. Igal reaktoritüübil, olgu uuemal või vanemal, on omad plussid ja miinused. 

Seda kõike süvitsi teades tekib Eestis võimekus erinevaid tulevikutehnoloogiaid usutavalt võrrelda. Vastavaid tuumaenergeetika erialateadmisi ei saa kulbiga pähe panna, nagu ei saa põhikoolist hüpata ülikooli. Ainult päriselt süvenedes ja maailma parimatega koos töötades tekivad pädevused, partnersuhted ja vastastikune usaldus, mida on võimalik realiseerida investeerimisotsusteks. 

Samuti on demokraatlikus avatud ühiskonnas võtmetähtsusega pikemaajaline teavitustöö ning planeeringutes paratamatult ajamahukas avalik kaasamine. Nende asjaolude eiramine ja "kunagi hiljem" alustamine ei oleks Eesti ühiskonna suhtes lugupidav ega riiklikult vastutustundlik. 

Eesti Energia alustas Liivi meretuulepargi planeerimisega 11 aastat tagasi, Tootsi pargiga üheksa aastat tagasi ning jätkuvalt pole kõiges selgust. See on heaks hoiatavaks näiteks, millest tasub õppida, et alustamist ei tasu homse varna visata. 

Oleme Fermi Energia partneriteks valinud vaid ettevõtted, mille puhul näeme pühendumust kliimaneutraalsuse saavutamisele. Nii Soome Fortum kui ka Rootsi Vattenfall on aastakümnete pikkuse tuumaenergia rakendamise kogemusega energiaettevõtted, mis on omakorda leidnud, et koostöö Fermi Energiaga annab neile lisandväärtust ja uusi ärivõimalusi väikereaktorite potentsiaali realiseerimisel laiemalt, mitte vaid Eestis. 

Eesti on EL-is praeguseks üks ambitsioonikamaid riike, mis on võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Selle eesmärgi täitmisele on täielikult põhjendatult keskenduda kaaludes kõiki võimalikke lahendusi, sealhulgas neid, mis on veel arenduses.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: