Uuringus osalejad ei tohtinud olla koroonaviirusega nakatunud ja pidid veetma vähemalt kolm tundi päevas kodust väljaspool. Katse algas Taanis mai alguses ja kestis ligi kuu. Toona oli riigis nakatunud 100 000 elaniku kohta 10--20 inimest. Uurimisperioodil polnud maskide kandmine riigis kohustuslik ja seda tehti väljaspool haiglaid suhteliselt harva.

Kliinilises katses osales kokku 4862 uurimisalust. Neist pooltel paluti kanda väljaspool kodu teadlaste antud kolmekihilist ühekordset maski, mis filtreeris 98 protsenti osakestest.

Tulemuste põhjal haigestus maski kandnud 2392 inimesest 42 ehk 1,8 protsenti. Maskita 2470 katseisikust nakatus 53 ehk 2,1 protsenti. Kuigi maski kandnute võimalus nakatuda oli seega 14 protsenti väiksem, pole võimalik teha selle põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi. Lihtne riskide suhe ei anna edasi võimalust, et nähtud tulemuste taga oli vähemal või rohkemal määral juhuslikkus.

Teadlased lähtusid katset kavandades eeldusest, et erinevus nakatumisriskis küündib 50 protsendini. Seetõttu oletasid nad, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks piisab juba vähem kui 5000 katseisikust. Nähtud väiksema erinevuse põhjal saab nende sõnul seetõttu kindlamalt väita, et maski kandmine võis vähendada nakatumisriski 46 protsendi või ka suurendada kuni 23 protsendi võrra.

Ühtlasi rõhutavad teadlased uuringus, et tulemustest ei tohiks järeldada, nagu ei aitaks maskide ulatuslikum kandmine kogukonnas viiruse levikut vähendada. Samuti ei uurinud nad töös, kui palju aitab maski kandmine ennetada teiste nakatumist juhul, kui maskikandja peaks olema nakatunud.

Küll aga julgevad Taani teadlased eesotsas Henning Bundgaardiga järeldada, et maskikandmine üksinda pole võluvits, millega viiruse levikule piir panna. Katse tegemise ajal järgiti Taanis tavapärasest hoolikamalt hügieeninõudeid ja hoiti füüsilist distantsi.

Ehkki tegu on ühe esimese päris elus tehtud maskide kaitsvat mõju uurinud kliinilise katsega, on uuringut kritiseeritud juba mitmel põhjusel.

Muu hulgas kasutati koroonaviirusega nakatumise kontrollimiseks teste, mille tundlikkus küündis tootja hinnangul 97,5 protsendini. Bayesi statistika põhjal ei saa välistada seetõttu täielikult võimalust, et peaaegu kõigi uuringus nähtud nakatumiste näol polnud tegu valepositiivsete tulemustega. Samuti teatas maskikandjatest vaid 46 protsenti, et pidas teadlaste etteantud reeglitest täielikult kinni.