Riigikaitseõppe kõrgpunkt on välilaager, kus noored saavad tunda metsaelu ilu ja valu. Koolide riigikaitseõpetajad kutsuvad abiks instruktorid Kaitseliidust või Kaitseväest. Koostööst  on arenenud sõpruskonnad ja mittetulundusühingud, kel noortega töötamise ja laagrite ülesehitamise kogemus, vahendas "Aktuaalne kaamera".  

"Tavaliselt õpilaste hulk on umbes 40. Siiamaani kõik minu laagrid on aidanud läbi viia küberväejuhatus, kes vastavalt oma väljaõppeplaanile eraldab instruktorkoosseisu," rääkis riigikaitseõpetaja ja kaitseliitlane Mark Nisumaa.

Mõnel pool korraldab laagreid kohalik Kaitseliit. Raha läheb kaitseministeeriumist kaitseressursside ameti kaudu koolidele või omavalitsustele. Pearaha õpilase kohta kõigub mõnekümnest eurost rohkem kui sajani. Ülejärgmisest aastast on kaitseministeeriumil plaanis laagrite korraldamine ühtlustada.

"Alates 2022 on plaan selline, et kõiki riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab korraldama Kaitseliit ja see laagrite korraldamiseks mõeldud raha liigub otse Kaitseliitu," rääkis Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Suurem osa riigikaitseõpetajatest on ise kaitseliitlased. Võiks arvata, et uus süsteem peaks neile meeldima. Nemad hoiatavad aga, et laagreid ei peaks ajama rahvarohkeks ja lastega tegelema ei peaks entusiastid vaid asjatundjad.

"Kaitseliidul on ikkagi vabatahtlik koosseis. Ja kuidas leitakse suurlaagritesse instruktorid, sellele küll mina vastata ei oska," rääkis Nisumaa.

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi ütleb, et järgmiseks suveks on selge, kas Kaitseliit võtab riigikaitselaagrid enda kanda.

"Kaitseliidul on ka omad piirid. Lõppude lõpuks on see koormus mitte niivõrd vabatahtlikele vaid palgalistele, mis tähendab seda, et me peame mõtlema lisafinantseeringu peale. Võib-olla ka lisatöö peale," sõnas Ühtegi.

Riigikaitseõppes osaleb Eestis umbes 150 kooli, keskmine õpilaste arv kursusel on 40-70.